Tahan teiega mõtiskleda selle üle, kuidas on usk Jumalasse seotud laulmisega. See teema on inspireeritud meie riigis toimunud suurest üritusest – 
juubeli­l­aulu­peost „Minu arm“. See ühendas meie väikest rahvast. Isegi suurtes riikides ei ole nii ilusaid muusikasündmusi. Kuigi ma sündisin ja elan Tallinnas, on mul Ukraina juured. Ka ukrainlastele meeldib laulda ja nad on selles head, kuid ma ei ole kuulnud, et seal oleks midagi meie laulupeo sarnast. Tänan Jumalat, et meil on võimalus osaleda sellisel ainulaadsel rahvapeol.

Kui palju rõõmu tunneb meie kogudus, et meie koguduseliikmed osalesid sellel peol! Riigitelevisioon näitas meie Ootuse koori lauljaid. Meie õde Ülle Tuisk debüteeris dirigendina! Kui tore, et adventistid osalevad Eesti rahva elus. Saatku Jumal meile tulevikus veel palju rohkem võimalusi olla ühiskonnale kasulikud, et Jumalat austataks meie teenistuse kaudu!

Väravate taga

Ma kavatsesin pühapäeval lauluväljakule minna, aga kuulsin, et pileteid enam ei saa, kuna lauluväljak oli ülerahvastatud ja turvalisuse huvides rohkem pileteid ei müüdud. Kujutan ette, mis toimus inimeste südames, kelle ees kassad suleti. Nende ees seisnud inimene sai pileti osta, järgmine jäi ilma. Kes ei pääsenud sisse, seisid pikka aega väravais, lootuses, et nende jaoks leidub ruumi. Televisiooni otseülekandes teatati, et enam ei ole võimalust kontserdile pääseda ja et lootust ei tulegi. 

See juhtum meenutab väga kümne neitsi lugu Matteuse evangeeliumi 25. peatükist. Kümme neitsit ootasid selles loos suurt sündmust ja piduliku sündmuse korraldajat – peoperemeest. Traditsioonide kohaselt seisid nad värava juures, lamp käes. Kõike võis juhtuda ja peigmees võis hilineda, kuid vaid viis neitsit võtsid õli tagavaraks, et täita tühjenevaid lampe. See tähendamissõna räägib sellest, et oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekut, peame Tema tulekuks valmistuma. Kui mõtlen piletist ilma jäänud inimestele, mõistan, et arukad ja mõistlikud olid need, kes ostsid pileti varem. Nad kõik lasti sisse.

Meie loodame Jumala riiki pääseda. Peame valmistuma Jeesuse tulekuks ja olema vaimselt aktiivsed. Piibel kirjeldab kurba reaalsust, et enamik maa elanikke jääb väljapoole Jumala riigi väravaid ega saa taevariiki.

Taevase õli hankimine

Mida küll sümboliseerib meie vaimulikus elus õli, mida need viis neitsit olid varunud? Piiblis sümboliseerib õli Püha Vaimu. Õli hankimine on isiklik suhtlemine Jumalaga palve ja Piibli uurimise kaudu. Isikliku suhtlemise kaudu tugevneb meie usk salapärasel moel, meis süveneb soov Jumalat järgida ja Temale kuuletuda. Seda teeb Püha Vaim meie südames. Mida rohkem lubame Jumalal oma südames tööd teha, seda enam saame Jumala sarnaseks. Igavese elu saavutamise saladus ei ole kõikide käskude laitmatu järgimine, igavese elu saladus on elav usk Jeesusesse Kristusesse. „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.“ (Jh 6:47) 

Kuid Piibli arusaamise kohaselt ei ole usk ainult mõistuslik nõusolek Piibli õpetustega, vaid isikliku ja usaldava suhte arendamine Jumalaga; usk on see, kui ma avan oma südame Jumalale palves ja soovin olla Talle meelepärane, küsides Jumalalt, mida mul tuleb teha 
(Ap 9:6).

Usk on see, kui pikal teekonnal autot juhtides tuleb mu meelde mõte Jumalast ning südamesse tekib soe tunne. Tunnen, et Ta armastab mind, ja südames on soov öelda: „Tänan Sind, Issand, et oled minu ja mu perekonna elus.“ Usk on see, kui südametunnistus piinab mind tehtud patu pärast ja ma põlvitan Jumala ees andestuse saamiseks ning toon usu kaudu selle patu Jeesusele, uskudes, et Ta suri minu pattude eest ja annab mulle andeks. Usk on see, kui olen väga solvunud ja palun Jumalal oma südant muuta ning põlvedelt üles tõustes olen valmis leppima ja mul on kindel soov Jeesuse Kristuse teed käia. Usk on see, kui leiame hingamispäeval aega looduses olemiseks ja selle nautimiseks, isiklikuks kontaktiks Jumalaga. Usk on ka see, kui ma korraldan oma peres vaimulikke mõtisklusi sellisel viisil, et lastel on huvitav kasvatada oma südames usku Jumalasse.

Glenn Kun kirjeldab oma kogemusi Jumalaga: „Jõudnud tagasi koju, ei jõudnud ma ära oodata hetke, kui sain sulgeda oma toa ukse ja langeda põlvili Jumala ette.“ Et tunda Jumalat oma elus, tegi ta mõnikord isegi nii, et avas autosse sisenedes reisijapoolse ukse ning kutsus Jeesuse endaga kaasa. Ja teel Jumalaga rääkides pööras ta aeg-ajalt oma pea „kaasreisija“ poole. Olgem loomingulised oma isiklikus suhtes Jumalaga ja toogem sellesse vaimuliku romantika elemente. 

Kõik see on õli varumine meie südamelampidesse. Kui oleme pealiskaudsed kristlased ega leia aega isiklikuks ja perekondlikuks vestluseks Jumalaga, ei pruugi meil olla piisavalt õli ja on oht, et läheme Kristuse teisele tulekule vastu külma südamega. „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?“ (Lk 18:8) 

Jumala kiitmine laulus

Kas sa tead, et usk on väga tihedalt laulmisega seotud? Laulmine on kristlaste jaoks alati olnud väga oluline. Laul võib väljendada mitmesuguseid Jumalaga seotud tundeid. Me laulame valust, mida kogeme, me kiidame Jumalat, et Ta on meil aidanud raskest olukorrast välja tulla. Me väljendame igatsust Jumala kuningriigi järele, kuhu meie süda ihkab, olles läbi elanud palju valu, kannatusi, reetmist ja pettumust. On olemas rõõmsad ja kurvad laulud, mis väljendavad inimtundeid. Jumal korraldas nii, et laulu­sõnad jäävad paremini meelde meloodia saatel. Kas olete kogenud, et meloodiat kuuldes tulevad meelde sõnad, mida te ei ole aastaid kuulnud? 

Iidsetest aegadest peale on religioossete juutide lastel olnud harjumus jätta piiblitekste meelde imepärasel viisil. Kogu Toorat lauldi erinevate meloodiate saatel ja lapsed õppisid tekste meloodia abil pähe. Kas olete kunagi mõelnud selle peale, et Jumal ei kinkinud laulmisoskust loomadele, vaid ainult inimestele? Olen veendunud, et just laulmisel on suur roll meie suhete tugevdamisel Jumalaga. Meloodia kaudu ütleb Jumal meie südamele midagi erilist ja laulmise kaudu saame avada oma südame Jumalale ning väljendada oma tänu Tema armastuse eest. Jumal soovib, et me laulaksime Talle. Lisaks sellele lähendab koos laulmine inimesi. Iga olulise sündmusega kaasneb muusika ja laul.

Jumala ülistamine taevas

Ilmutusraamatu neljandas ja viiendas peatükis kirjeldatakse sündmust, kus Jeesus Kristus naaseb pärast Kolgata surma ja ülestõusmist taevasse ning võtab inglitelt vastu au ja austust. Heidame pilgu sellele sündmusele. Piiblist õpime, et Johannes nägi Jumala trooni ja selle ümber 24 vanemat. Seal oli klaasmeri. Ning Jumala trooni keskel ja selle ümber oli neli olendit – neli keerubit. Neljanda peatüki lõpus kirjeldatakse, kuidas kõik annavad au Jumalale, kes seda väärib, kuna Ta on kõige Looja. Viiendas peatükis ütleb Johannes, et taevas oli üks probleem. Jumala käes oli üks eriline raamat, kuid pitseriga suletud, ja kellelgi ei olnud õigust seda avada. 

Laulupeo stsenaarium

Kui mingit kontserti ette valmistatakse, panevad korraldajad stsenaariumi paika. Ka laulupidu koosnes eri osadest. Kokku osales 1020 muusikalist kollektiivi, mis koos saatjatega tähendas rohkem kui 32 300 osalejat. Programm koosnes mitmest osast. Alguses esinesid lastekoorid. Pärast neid tulid eri liiki täiskasvanutekoorid. Siis ühinesid kõik lauljad üheks suureks kooriks. Rohkem kui 32 000 lauljaga koor. See on ainulaadne! Kus mujal maailmas võib midagi sellist leida? Ja seejärel tuleb kontserdi kulminatsioon – see on eriline osa, mida ootab iga osaleja  – ühislaulmine. See on laulupeo kõrghetk, kui kõik esinejad ja kogu rahvas, samuti interneti või teleri kaudu vaatajad, ühinevad isamaalises laulus. Pühapäevasel kontserdil oli umbes 62 000 pealtvaatajat. See tähendab, et koos osalejatega oli kokku rohkem kui 102 000 lauljat. Ise kohapeal olles valdavad osalejaid erilised tunded. Olen kindel, et tänu sellele peosündmusele mõistab eesti rahvas teistest teatud määral paremini Ilmutusraamatu 4. ja 5. peatükis kirjeldatud sündmusi. 

Taevase laulupeo stsenaarium

Tuleme tagasi Ilmutusraamatu juurde ja vaatame taevase laulupeo tähistamist. Loeme viiendast peatükist: „Kui ta oli võtnud raamatu, siis need olevused ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, igaühel oli käes kannel ja kuldkausid täis suitsutusrohte – need on pühade palved. Ning nad laulsid uut laulu: „Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.“ Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja olevuste ja vanemate ümber, ning nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. Nad hüüdsid valju häälega: „Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja võimu ja au ja kirkust ja õnnistust!“ Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat: „Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!“ Ja need neli olevust ütlesid: „Aamen.“ Ning vanemad heitsid maha ja kummardasid.“ (Ilm 5:8–13)

Pärast seda, kui Jeesus oli võtnud Isalt raamatu, kummardasid Jumalat neli olendit ja 24 vanemat, neist igaühel käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte, mis on pühade palved, ja alustasid uue laulu laulmist. Nad kiidavat Jeesust Tema valatud vere eest, millega Ta meid lunastas ning tegi meid preestriteks ja kuningateks. Hiljem ühinevad nendega inglid, kellest loeme üheteistkümnendas salmis. Neid on ülirohkesti. 

Kolmeteistkümnendas salmis algab taevase sündmuse eriline osa, mida võib võrrelda möödunud laulu­peo kõrghetkega – ühislaulmisega. Taeva kooriga ühinevad kõik teised: „Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat: „Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!“

Jumala austuse kulminatsiooni ajal ühinevad kõikide Jumala laste ja taeva elanike hääled, väljendades aukartust ning tänu loomise ja päästmise eest.

Suurel laulu- ja tantsupeol osales rohkem kui sada tuhat inimest, veel oli võimalus liituda meediakanalite kaudu. See meenutab meile 13. salmi lisakuulajad nii maa peal kui ka maa all ja taevas.

Laulu- ja tantsupidu kajastas üle 100 välismaise ajakirjaniku. Tänu heale koostööle ERR-iga oli esimest korda võimalik korraldada otseülekanne ühel suurel rahvusvahelise meedia kanalil Associated Press. Meie pühapäevasest kontserdist kirjutasid nii Washington Post, New York Times, The Economist kui ka Forbes. Lauluväljakul töötasid ajakirjanikud kolmest saksa telekanalist: Arte, NDR, ZDF. Samuti oli ajakirjanikke Soomest, Tšehhist ja Hollandist. Iirimaa ja saksa raadio tegid laulupeost dokumentaalsarja. Tänu neile jagab meie rõõmu terve hulk inimesi terves maailmas. Kui palju sarnaneb see sellega, mis toimub taevas.

Me oleme kutsutud taevasele laulupeole

Oleme lugenud Piiblis kirjeldatud laulupeost Ilmutuse 4. ja 5. peatükist. See suur taevane pidu korraldati pärast Jeesuse Kristuse taevasseminekut meie ajaarvamise 31. aastal. Aga teid ja mind kutsutakse suurele laulupeole siis, kui Jeesus tuleb meile järele. Loeme selle kohta Ilmutusraamatu 14. peatükist, salmidest 1 kuni 3: „Ma nägin, ennäe: Tall seisis Siioni mäel ning koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud tema nimi ja tema Isa nimi. Ja ma kuulsin häält taevast otsekui suurte vete kohisemist ning nagu suure kõue mürisemist, ning hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlemängijate hääl, kes mängivad oma kandleid. Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.“

See saab olema meie pidu! Ja seal laulame uut laulu. Erinevalt Ilmutuse 4. ja 5. peatükist ei kõla siin mitte keerubite ega inglite, vaid päästetud inimeste laul. Selles laulus jutustame oma isiklikust kogemusest Jumalaga, kuidas me olime ilma Jumalata suremas, kuidas kannatasime ilma lootuseta ja kuivõrd meie elu muutus, kui Jumal meid selles maailmas leidis, meile andestas ja riietas meid puhtasse õiguserüüsse. Me laulame Jumalale oma tänu, mis on sündinud südamepõhjast. Jumal on väga õnnelik, kuuldes meid laulmas. Ta ootab seda hetke.

XXVII laulupeo „Minu arm„ ettevalmistamine võttis aega kolm aastat. Korraldajad mõtlesid programmi läbi, heliloojad kirjutasid muusikat, koolilapsed, noored, täiskasvanud ja vanad õppisid hoolikalt laulud pähe. Alustagem meiegi täna taevase laulupeo ettevalmistustega. Meie valmistumine taevaseks peoks tähendab kristliku iseloomu arendamist, nii et meie elu oleks laul, mis ülistab Jumalat meie tegudes ja sõnades. Jah, meie ees on võitlus oma puuduste ja kiusatustega, võib-olla tuleb meil kristlastena midagi ohverdada, et jääda Jumalale ustavaks, kuid osalemine taevasel laulupeol on seda väärt!

Täna meenutasime taas laulupeo meeldivaid hetki. Olen kindel, et tänu sellele erilisele sündmusele saab eesti rahvas teistest teatud määral paremini aru Ilmutusraamatu 4. ja 5. peatükis kirjeldatud sündmustest. Kes on laulupeol vähemalt korra osalenud, on kogenud mõjuvat inspiratsiooni ja unustamatuid emotsioone. Kui sinu hääl ühineb tuhandete lauljate häälega, puudutab see südant. Kaare all seisvad lauljad kogevad veelgi suuremaid emotsioone. Üks osaleja väljendas mõtteid eelmisel laulupeol osalemise kogemuse kohta ja ma ei usu, et viie aastaga oleks midagi muutunud: „Kuid need, kellel oli võimalus laulda kaare all, kogesid veelgi suuremaid emotsioone. Hoolimata asjaolust, et seal on ülerahvastatud, kitsas ja palav, kõik on väsinud, keegi võib astuda varvastele ühelt poolt ja teiselt poolt, oled sa ometi nii õnnelik selle üle, et oled siin!“ Ja kui siin maa peal on nii ilus ja õnnis, kujutage ette, kuidas saab olema taevas, kui kõik lunastatud on ühinenud koos inglitega Jumala austuseks laulma. 

Unistagem sellest päevast ja palvetagem selle pärast ning meie päästmist igatsev Jumal aidaku meil seda suurt eesmärki saavutada!