Matteuse 24:13 on kirjutatud: „Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.“

Seda ütles Jeesus oma jüngreile, olles rääkinud tulevastest aegadest ja olukordadest, mis ei ole evangeeliumi usule ja Jeesusele ustavaks olemisele soodsad. On ilmselge, et ükski töö ei saa valmis, kui seda ei tehta lõpuni. Teel olles ei jõuta sihtpunkti, kui seda ei läbita lõpuni. Nii on ka pääsemiseks vaja vastu pidada lõpuni. Alustamine on kindlasti hädavajalik, ilma selleta ei juhtu midagi, aga sama vajalik on jääda alustatu juurde lõpuni. 

Mis on see lõpp, milleni on tarvis vastu pidada? Üldises, kaugemas perspektiivis on lõpp, milleni on tarvis vastu pidada, igaühel tema elu lõpp (kui Kristus enne ei tule), sest katsumused ja kiusatused kestavad, kuni inimene elab ning vastu on tarvis pidada kõigele, mis võib inimest Issandast lahutada. Õnneks mitte alati ja kõigile ei tule katsumusi täie raskusega elu lõpuni. Seega siis lähemas perspektiivis on konkreetse katsumuse puhul tarvis vastu pidada kuni selle katsumuse lõpuni. Ka pääsemist, millest Jeesus rääkis, võib vaadata kahes perspektiivis. Lähemas perspektiivis toimub mingis konkreetses katsumuses lõpuni vastu pidamine pääsemine selle katsumuse hukutavast mõjust. Kaugemas perspektiivis on lõplik pääsemine igavesest hukatusest ja saamine Jumala riiki igavesse ellu.

Jeesuse sõnadele „aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb“ eelneb vahetult teade, et ülekohus võtab võimust ja paljude armastus jahtub. See räägib moraali langusest, aga lõpuni vastu pidamise vajadus ei käi ainult selle viimati nimetatu kohta. Kindlasti ei tohi ise muutuda ülekohtuseks või ebamoraalseks, isegi kui mõnes asjas peetakse normaalseks midagi, mida Piibel nimetab patuks. Samuti ei tohi lasta armastusel jahtuda, aga lõpuni vastu pidamise vajadus ei piirdu ainult sellega. Kõneldes saabuvatest aegadest ja olukordadest, rääkis Jeesus esmalt eksitamise ohust ning nimetas seda mitu korda. Matteuse 24. peatükist loeme seda salmidest 4 ja 5, 11 ning 23 ja 24. Paljud ei jää kindlaks evangeeliumile ja Jeesusele pühendumisele, vaid lasevad end eksitada. Sama oht varitseb kõiki. Eksitused pole (kõikidele) kergesti äratuntavad eksitustena. Oht on nii suur, et kui võimalik, eksitataks ära ka Jumala poolt äravalitud ehk need, kes Talle ustavaks jäävad (Mt 24:24). Seetõttu oli igati asjakohane rõhutada, et keegi ei laseks end ära eksitada, vaid jääks evangeeliumi usu ja Jeesuse juurde lõpuni, ja et pääseb see, kes peab vastu lõpuni. Ainus viis eksitusi ära tunda on uurida Piiblit ja kontrollida, kas see, mida räägitakse, on Piiblis kirjutatuga koos­kõlas. Apostlite tegude raamatu kirjutaja Luukas tunnustas Beroia juute nende suhtumise pärast Pauluse räägitusse, öeldes, et nemad „olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda“. 
(Ap 17:11) 

Jeesus kuulutas ette sõjaolukordi, näljahädasid ja mitmesuguseid looduskatastroofe. Need põhjustavad raskusi. Raskustes lööb mõnegi usk kõikuma. Iiobi naine, kes sai koos Iiobiga osa nende peret tabanud õnnetustest, ütles Iiobile: „Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead?“ (Ii 2:9) Kahjuks pole taoline suhtumine sugugi harukordne. Iiob pidas oma vagadusest kinni, aga kaugeltki mitte kõik ei pea. Siingi on kohane meeles pidada Jeesuse sõnu: „kes peab vastu lõpuni, see pääseb“.

Jeesus rääkis ka usu pärast tagakiusamistest (Mt 24:9–10). Eksitatud ja usust taganenud võivad pidada vaenlasteks isegi oma lähedasi pereliikmeid, eriti siis, kui nad oma lähedaste pärast kannatavad. Mõned võib-olla ei pea neid küll vaenlasteks, aga saavad nende äraandjaiks soovist oma nahka päästa. Taolistes olukordades võib tekkida ka endal kiusatus oma usust loobuda. Nii ongi ajaloos juhtunud. „Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.“ Jeesus julgustas: „Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!“ (Lk 12:4) Ärgu isegi surmaoht pangu kedagi usust loobuma! Surm on vaid uni, millest Jumal suudab üles äratada. Ja Ta teebki seda! 

Me võime olla Issandale tänulikud, et kiusatustes ja katsumustes saame vajalikku jõudu Tema käest. Jeesus julgustab: „Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.“ (Jh 16: 33) Paulus kinnitab: „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.“ (Fl 4:13)