Keila ja Tallinna I koguduse rajaleidjad käisid sügisvaheajal kolmepäevasel õppematkal, mille korraldaja oli 14-aastane Keila rajaleidja Epp Randlepp. Matkalisi oli kokku üheksa, noorim neist 10-aastane. Täiskasvanuist osales matkal Epu isa Allan Randlepp.

Epu sõnul oli õppematka eesmärk harjutada rajaleidjale olulisi oskusi: tuletegemine, koti pakkimine, lõkkel matkatoidu tegemine. „Vastavate nõuete täitmise eest saab märgi.”

Matk algas ja lõppes samas kohas – Samliku laagrikeskuses. Esimesel päeval kõnniti Saeveski matkaonni, kus ka ööbiti. „Tegime vahepeal peatusi, tegime lõunal tuld ja lõkkel süüa, siis asjad kokku ja edasi. Lõkke tegemist harjutasime päris palju,” rääkis Epp. „Saeveski metsaonnis mängisime mänge ja kordasime märgi nõudeid,” lisas ta.

Teisel päeval oli matk pikem, kümme kilomeetrit. „Eksisime natuke teelt, aga siiski läbisime oma tee. Oleks võinud paremini märke osata lugeda. Läksime vale rada pidi, keerasime otsa ringi ja saime õige tee peale tagasi.”

Matka päevakava oli kõigil kolmel päeval üsna vaba. „Üritasime mitte venitada, aga tegime nii, et kõigil oleks mugav. See oli õppematk, seepärast ei olnud ajakava. Meil ei olnud ka täiskasvanut, kes oleks kogu aeg korraldanud, eesmärk oligi ise hakkama saada, seepärast pidi ka ajakava paindlik olema,” ütles Epp.

Matka idee tuli Epul sellest, et ta tahtis sügisvaheajal matkale minna. „Tundsin matkadest puudust ja vaatasime rajaleidjate tunnis, et on sellised märginõuded, et tuleb organiseerida ja osaleda sellisel matkal. Siis ühendasime kaks asja. See oligi rajaleidjate matk, et märgi nõuded saaksid täidetud.”

Pärast esimest enda korraldatud matka tunneb Epp, et see läks kenasti. „Enne matka ei olnud ärevust. Matkale tulid sõbrad ja tuttavad, nemad ei hinda mind niimoodi, meil oli vaba õhkkond. Korraldamises ei olnud ka midagi uut, olen korraldamistööst perega koos enne osa võtnud. Ja eelmisel aastal tegime koos aastavahetuse ürituse,” rääkis Epp ja lisas, et matk ei olnud perfektne, aga vigadest õpitakse rohkem kui täiuslikest asjadest. „Kõik sujus hästi, midagi katastrofaalset ei juhtunud.”

Matka õnnestumisena tõi Epp välja selle, et toitu oli varutud vähe, aga midagi ei jäänud üle ja kõik said kõhu täis, kuid kahe miinusena nimetas, et mindi valele rajale, kuna levi puudumise tõttu ei saanud vaadata kaarti, ja osa matkalisi ei olnud kaasa võtnud madratsit. „Minu jaoks on see endastmõistetav, et matkale tuleb madrats kaasa võtta, aga me saime hakkama ja jagasime oma asju.”

Epp tänab kõiki matkalisi, sõnades, et igaüks aitas matka õnnestumisele kaasa. „Kõige suurem abi oli Allanist, tema oli täiskasvanu tugi. See on alaealisele oluline, kui midagi korraldada.” Samuti märkis Epp ära Marju, kes vedas autoga ühest kohast teise suuremaid asju, mis seljakotti ei mahtunud.

Vaata rohkem pilte Keila adventkoguduse Facebooki-seinal.