„Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda. Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!“

Mt 24:42–44

Edgar V. Saks kirjeldab oma ajaloolises romaanis „Hannibali rahvas“ kuidas Tallinna linnuse seinte all kuulati maad: „Göran Boije laskus ise räpasele põrandale. Tõusis aga varsti, kehitas õlgu ja lõi pettunult käega. Ohvitseride salk oli kõikide tornide keldrid läbi kolanud, igal pool kuulatanud, kuid tulemuseta. Külmade paekivide alt ei kostnud vähimatki kopsimist. /…/ Hirm maa-aluse vaenlase ees üha suurenes. /…/ Maa-alune sõda tundus elanikele hoopis jubedama ja hädaohtlikumana kui avalik kallaletung.“

Seda lugedes võivad meelde tulla Jeesuse sõnad, mida Matteus oma evangeeliumisse pani: „Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda. Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!“ (Mt 24:42–44) Jeesus ütleb selles kirjakohas, et peab olema valvel. Olla valvel või olla tähelepanelik, terane, tundlik. Jeesus selgitab valvel olemise vajadust sellega, et me ei tea, mil päeval Issand tuleb. Natuke selgust sellele tekstile lisab ka Markus: „Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.“ (Mk 13:32) See tähendab, et hetkel, kui Jeesus need sõnad oma jüngritele ütleb, ei tea Ta ka ise seda päeva. Seda tõestab ka tema näide peremehest ja vargast. Seda näidet on traditsiooniliselt mõistetud kui allegooriat, mis kujundab ilusti Jeesuse sõnu, kuid mulle tundub, et nii peremehel kui ka vargal on oma tähendus. Nii näiteks veel kahes kohas Uues Testamendis võrreldakse Jeesuse tulekut varga ilmumisega. 1Ts 5:2: „Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel“ ja Ilm 3:3: „…siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen…“ Peremees on Jeesus ise. Ta ütleb et me ei tea, „mil päeval …Issand tuleb“, aga me taipame, „et kui peremees teaks“. Markus ütleb selgelt, et Jeesus ei teadnud tol hetkel seda päeva ise, seepärast ei saa ta meid teisiti aidata ja ette hoiatada, kui ainult anda teise tuleku tunnusmärgid. Jeesuse teise tuleku päeva määramine on Taevaisa käes.

Üks Jeesuse jüngritest saab minu arvates olla heaks tähelepanu näiteks. Jh 20:19, 20; 24, 25: „Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!“ Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes. /…/ Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: „Meie oleme näinud Issandat.“ Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!“ Sel samal päeval, mil Jeesus oma haua juures ei lase Maarjal end puudutada, ilmub Ta oma jüngritele, kes on hirmunult kinniste uste taga. Ta näitab „neile oma käsi ja külge“, mille nähes nad rõõmustavad. Aga üks neist puudus tol hetkel – Toomast ei olnud seal, kui Jeesus tuli. Ja loomulikult jagavad jüngrid temaga rõõmsat uudist, mille puhul ta ütleb: „Ei usu ma mitte.“ Tundub, et jüngrite vahel, kes olid pikema aja jooksul olnud koos, võiksid ju olla usaldatavad suhted, aga Toomas ütleb: „Ei usu ma mitte.“ 

Mis võis olla põhjus, miks Toomas ei usu teiste jüngrite sõnu? Natuke aega enne neid sündmusi rääkis Jeesus oma jüngritele: „Kui siis keegi teile ütleb: „Ennäe, Kristus on siin!“ või „Ennäe, seal!“, ärge uskuge, sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid. Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud. Kui teile siis öeldakse: „Ennäe, ta on kõrbes!“, ärge siis minge välja; „Ennäe, ta on kambrites!“, ärge siis uskuge!“ (Mt 24:23–26) Toomas oli hea õpilane ja osutus väga tähelepanelikuks Jeesuse sõnade suhtes, kui Ta ütles: „Ärge siis uskuge.“ Jeesus hoiatas oma jüngreid, lubades, et on tulemas valemessiad ja valeprohvetid. Aga Ta ei andnud kirjelduses vihjet sellele, kas need saavad olla täiesti võõrad inimesed või omade seast. Ainus, mida Jeesus mainib, on, et „need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid“. 

Toomas ei usu oma sõpru, sest ta mäletab Õpetaja sõnu. Ja me teame ka, et Jeesuse reeturiks osutus üks tema jüngritest. Kuid usaldamatus oma sõprade suhtes ei saanud Toomasele põhjuseks, et nende hulgast lahkuda. Johannes jätkab selle loo jutustamist: „Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!“ Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!“ (Jh 20:26, 27) Toomas vastas talle: „Minu Issand ja minu Jumal!“ Jeesus ütles talle: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.“ 

Mis toimus nende kaheksa päeva jooksul, seda me Piiblist teada ei saa. Aga me loeme, et Jeesus ilmub taas ja pärast üldist tervitust pöördub Toomase poole pakkumisega katsuda Tema haavu. Kas Toomas teeb seda? Piibel ütleb, et Toomas nimetab Jeesust kaks korda oma Jumalaks. Kas Toomas oli ainuke, kes uskus Jeesuse ülestõusmisse alles siis, kui sai seda oma silmadega näha? Salmis 20 võime lugeda Jeesuse esimesest ilmumisest: „Jeesus … näitas neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.“ Muidugi me ei tea seda, sest Piibel ei ütle selle kohta midagi, aga võime arvata, et kümme meest, kes nägid Jeesust ja rõõmustasid selle üle, olid emotsionaalselt vapustatud, nad ei suutnud sellest järgmised kaheksa päeva vaikida. Kuid Toomas jääb truuks Õpetaja sõnadele. Kui seda saab nii öelda, siis Toomas oli valvel ja läbis tähelepanelikkuse proovi. 

Toomase lugu õpetab meile, et ühe asja erinev arusaamine ei ole põhjus distantseeruda oma vendadest ja õdedest. See õpetab, et peame olema valvel, olema tähelepanelikud isegi siis, kui kõik teised on veendunud milleski muus. Jeesus tuleb taas, me peame ootama seda päeva, kuid me ei tea täpselt, millal see sünnib, seepärast peame kinni pidama Piibli õpetusest.