4. juulil avaldati seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse uus strateegiline plaan aastateks 2020–2025: „Mine maailma: Mina lähen“. Tavapäraselt esitletakse uut strateegilist plaani peakonverentsi töökoosolekul, mis toimub iga viie aasta järel, ent tänavu jäi töökoosolek ära ja see lükati 2021. aasta maikuusse. Vaatamata sellele otsustati strateegiline plaan siiski juba sel aastal avaldada­­ – sel puhul oli juuli esimesel hingamispäeval pidulik ülekanne, kus peakonverentsi president Ted N. C Wilson strateegilise plaani teemal mõtteid jagas. Inglise keelest tõlkis Mall Kallmann. 

Oleme seitsmenda päeva adventistidena inimesed, kellel on missioon. Oleme inimesed, kellel on eesmärk. Milline privileeg on olla neil maailma ajaloo viimseil päevil Jumala poolt kutsutud Temaga ühinema Tema imelises missioonis ja eesmärgis.

Viimastel kuudel oleme näinud, kui kiiresti sündmused maailmas võivad muutuda. Peaaegu üleöö sai maailmamajandus ränga löögi, kogukonnad ja ärielu peaaegu sulgusid ja loomulikult oleme näinud ka inimelude kohutavat kaotust. See on toonud palju raskusi meie ülemaailmsesse kogudusse, meie institutsioonidesse, misjonitegevustesse, meie kohalikesse kogudustesse ja meie koguduseliikmetele. Igal tasandil oleme pidanud rahastamise ja personali osas tegema väga raskeid otsuseid. Kuid hea uudis on see, et me teenime ülestõusnud Päästjat ja Ta on maailmas ka täna. 

Hoolimata meid ümbritsevast ebakindlusest ja hirmust juhib Jumal endiselt oma kogudust ja me teame, et võime usaldavalt ja kindlalt tulevikku vaadata. Prohvet Joeli sõnad kirjutati palju sajandeid tagasi teistsugustes olukordades, kuid mõnes mõttes olid need väga sarnased tänasega. Oma ettekuulutuste varasemas osas kirjeldab Joel šokeerivat pilti maast, kus leinatakse rohutirtsude rünnaku tõttu, loomad ägavad ja on valude käes, jõed kuivavad ja põllumehed on meeleheites. Ta ütleb: „... tõesti, rõõm on häbiga lahkunud inimlaste juurest.“ (Joeli 1:12) See on kohutavate kannatuste pilt, kuid siis loeme 2. peatüki salmist 21 neid suure lootuse sõnu: „Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmusta, sest Issand teeb suuri asju!“ 

Täna, 2020. aastal, võime samuti hirmust vabaneda ning olla rõõmsad ja rõõmustada, sest teame, et Issand teeb jälle suuri asju, kui näeme ettekuulutuse täitumist ja Kristuse teise tuleku lähenemist. Selles tekstis tuleb välja, et Jumal mitte ainult ei tee suuri asju tulevikus, vaid ka praegu. Ma tahan teile täna kinnitada, et Tema juhtimisel liigub Jumala kogudus edasi ja Issand teeb jätkuvalt suuri asju. 

Kiidame Jumalat tohutute edusammude eest linnamisjonis, ulatusliku tervishoiuteenistuse ja evangelisatsiooni eest maakera uutesse piirkondadesse sisenemisel, uute inimrühmadeni jõudmisel. 

Näeme sadu tuhandeid koguduseliikmeid, kes on rõõmsalt liitunud kõigi liikmete kaasatusega. Me näeme koguduseliikmete uuendatud pühendumust äratusele ja reformatsioonile ning et kogudus tuleb kokku, keskendudes tugevalt misjonile. Liikudes edasi kogudusena, viies ellu strateegilise plaani „Mine maailma: Mina lähen“ peamisi eesmärke, peame tegutsema sügavas alandlikkuses ja toetudes täielikult Pühale Vaimule. Ellen White ütleb meile: „Kogudus organiseeriti teenimiseks ning selle missioon on viia maailmale evangeeliumi.“ („Apostlite teod“, lk 9), ta lisab: „Oluline on töötada korrapäraselt, järgides organiseeritud plaani ja kindlat eesmärki.“ („Evangelism“, lk 94) See tähendab, et Jumala antud missiooni edukas läbiviimine nõuab hoolikat ja palvemeelset planeerimist. Samal ajal kui meie kogudus mobiliseerib oma ressursid kõigi liikmete kaasamiseks, on oluline toetuda Pühale Vaimule, juhtimaks meid targa planeerimise ja teostuse osas. 

Planeerimistöö olulisusest

Pühakirjast näeme, kui oluline on Jumala jaoks planeerimine. Esiteks, Jumal on eesmärgi ja korra Jumal. Heal põhjusel viitame päästeplaanile. Suur osa 2. Moosese peatükkidest 25–40 on esitatud põhjalike detailidega Jumala plaanidest telgi ehitamiseks. 1. Moosese raamatu 6. peatüki salmides 8–22 näeme, et Noa täitis Jumala antud konkreetse ja üksikasjaliku plaani, kuidas ehitada laeva. Luuka 14:28–32 räägib Jeesus kaks lugu, mis illustreerivad planeerimise olulisust. Esimene on ehitajast, kes peab enne alustamist maha istuma ja kulud välja arvutama. Teine lugu on kuningast, kes peab maha istuma ja arvutama, kas tal on piisavalt sõdureid, et edukalt lahingusse minna. Nüüd võivad mõned öelda: „Kuid pastor Wilson, tulevikuplaanide tegemine näitab usu puudumist Jeesuse teise tulemise lähedusse. Meil pole aega pikkadeks uuringuteks ja eesmärkide väljatöötamiseks ning peamiste tulemusnäitajate mõõtmiseks. Need lihtsalt juhivad missioonist tähelepanu kõrvale, lihtsalt lähme ja teeme seda.“ Nii ütlevad mõned inimesed. Ehkki ma mõistan selle mõtte taga olevat misjonikirge – meile on selgelt antud juhised olla hõivatud (kaubelda), kuni Jeesus tuleb, nagu on öeldud Luuka 19. peatüki 13. salmis. Kauplemine peab toimuma kiiremas korras, kuid seda tuleb teha ka palvemeelselt, hoolikalt ja organiseeritult. 

Raamatus „Evangeeliumitöölised“ lk 416 öeldakse: „Isandale tehtud töösse tuleb panna palju rohkem isiklikku vastutust, palju rohkem mõtlemist ja planeerimist, palju rohkem vaimset jõudu.“ Selles imelises prohvetlikult kuulutuse vaimuanni kogumikus „Viimaste päevade sündmused“, mis on üks minu lemmikraamatuid, öeldakse lk 76: „Kristus ütles, et kui Ta tuleb, on paljud Teda ootava rahva hulgast parajasti oma igapäevase töö juures. Mõned on põllul külvamas, mõned lõikust kokku kogumas, mõned veskil jahvatamas. Jumala soov ei ole, et Tema valitud hülgaksid oma igapäevased kohustused ning pühendaksid end jõudeelule ja mõtisklustele, elades otsekui mingis religioosses unenäos.“ 

Kui on midagi, mis takistab meil ebareaalset usulist unistust elada, on need strateegilise planeerimisega nõutavad rasked andmed. Andmed, mis aitavad meil mõista, kus me praegu kogudusena oleme ja kus peaksime olema. Kristuse tuleku lähedus peaks muutma veelgi hädavajalikumaks mobiliseerida meie ressursid võimalikult efektiivselt ja produktiivselt. Püha Vaim peab olema kesksel kohal. Koguduse strateegilises plaanis „Mine maailma: Mina lähen“ tunnustatakse selgelt Püha Vaimu asendamatut rolli. Julgustan teid palvemeelselt seda dokumenti lugema, saate seda hõlpsasti teha veebis (Iwillgo2020.org). Sellest leiate, et lisaks kümnele strateegilisele eesmärgile on ka viimane kategooria, „Püha Vaimu eesmärgid“, pealkirja all „Püha Vaim juhib“. Püha Vaim juhendab meid mitte ainult plaanide koostamisel, vaid mõnikord viib Ta meid oma plaanide kohandamise või muutmiseni vastavalt muutuvatele oludele ja Tema tahtele. Me näeme seda selgelt juhtuvat näiteks apostel Pauluse elus. Ta lootis ja plaanis pikka aega külastada Rooma kogudust, kuid oma kirjas roomlastele kirjutab Paulus, et vaatamata kõigile tema lootustele ja plaanidele „seepärast ongi mind palju kordi takistatud teie juurde tulemast“ (Rm 15:22). Takistus, mida ta koges, oli suuresti Püha Vaimu töö. Samamoodi ütleb Luukas, et kuigi Paulus ja tema kaaslased plaanisid jutlustada Aasias, takistas Püha Vaim neil sel ajal seda teha. Kogudusena peame olema väledad ja kohanemisvõimelised, valmis vastama Jumala üleskutsele lükata meie plaanid kõrvale ja liikuda ükskõik millises suunas, kuhu Ta võib meid kutsuda. 

Nehemja eeskuju

Vaadates, kuidas me kogudusena läheme edasi suunas, kuhu Ta meid kutsub, usun, et lugu Nehemjast, kes oli kuningas Artahsasta joogikallaja, pakub meile kõigile võtmetähtsusega õppetunde. Nehemja – planeerija. Ellen White kirjutab: „Tänapäeval on koguduses vaja Nehemjasid – mitte mehi, kes suudavad ainult palvetada ja jutlustada, vaid mehi, kelle palved ja jutlused on kindla ja innuka eesmärgiga. Selle heebrea patrioodi plaanide elluviimise käik on selline, mille peaksid jätkuvalt omaks võtma jutlustajad ja juhtivad mehed. Kui nad on oma plaanid koostanud, peaksid nad neid kogudusele tutvustama viisil, mis võidab koguduse huvi ja koostöö. Las inimesed saavad plaanidest aru ja jagavad tööd ning neil on selle õitsengu vastu isiklik huvi. Nehemja püüdlustega kaasnenud edu näitab, mida palve, usk ja tark energiline tegevus saavutab. Elav usk ajendab energiliselt tegutsema.“ („Kristlik teenistus“, lk 177) 

Vaatame nüüd Nehemja strateegilise plaani peamisi samme. 

1. Tehke uurimistööd. Koguge andmeid. Nehemja küsis Hananilt ja teistelt meestelt Jeruusalemma olukorra kohta ning ta sai teada traumast, millega ülejäänud juudid Juudas silmitsi seisid, ja purustatud linnamüüridest. Hiljem kontrollis ta müüre isiklikult. Viimastel aastatel on läbi viidud uuringuid, mis annavad ülevaate paljudest raskustest ja vajaduste valdkondadest, millega me kogudusena silmitsi seisame, need on vajaduste valdkonnad, millega peame tegelema, kui tahame olla kogudus, milleks Jumal on meid kutsunud, ja kui tahame meile antud missiooni edukalt täita. Nehemja lugu näitab meile, kuidas selliste raskustega toime tulla. 

2. Palvetage olukorra eest. Nehemja palus esmalt Jumalalt juhtimist antud olukorraga toimetulekuks ja ta palvetas uuesti vahetult enne kuningale palve esitamist. Palve peab olema kõigi meie programmide ja plaanide alus. Peame olema palvetav kogudus. Kindlasti on meid kutsutud plaane koostama, kuid me ei tohiks kunagi eeldada, et teeme neid omaenda tarkuse järgi. Kõik oskused, nutikus või haridus, mille võiksime lauale panna, pole ilma Jumala juhendamise ja õnnistuseta midagi väärt. 

3. Seadke eesmärk. Taastage Jeruusalemm ja Jeruusalemma Jumala au. Nehemja sai selgelt aru oma eesmärgist – taastada Jeruusalemma au ja seda tehes taastada Jeruusalemma Jumala au. Tema eesmärk oli palju rohkem kui pelgalt linnamüüride ülesehitamine. Nii nagu Nehemja mõistis selgelt oma eesmärki, peame ka meie seitsmenda päeva adventistidena selgelt mõistma oma eesmärki. „Mina lähen“ ülim eesmärk kajastub seitsmenda päeva adventistide ametlikus misjoniniavalduses: „Tehke Jeesuse Kristuse jüngreid, kes elavad Tema armastavate tunnistajatena, ja kuulutage kõigile inimestele kolme ingli kuulutuse igavest evangeeliumi, valmistudes Tema peatseks tagasitulekuks.“ 

4. Tehke eesmärgi saavutamiseks vajalikke samme. Nüüd, kui Nehemja sai selgeks oma eesmärgi, astus ta samme selle saavutamiseks. Piibel kirjeldab neid samme selgelt. Nehemja a) kõigepealt palvetas uuesti; b) taotles kuningalt luba naasta ja müürid üles ehitada; c) ning seejärel taotles ja sai kuningalt ressursse: kuninglikke toetuskirju, puitu kuninga metsast; d) siis ta alandas end Jumala ees, andes Jumalale au; e) ta usaldas Jumala ustavust. Jumal oli olnud ustav oma hoiatustele, kui rahvas Temast eraldus. Ta oli nad oma sõna järgi võõrsile rahvaste sekka pillutanud ja Nehemja leidis just selles kinnituse, et Ta on ka sama ustav oma lubaduste täitmisel. Ta f) värbas juhid; g) asus ehitama; h) aitas vaeseid, tühistades nende võlad ja lõpetas intresside sissenõudmise; i) aitas Esral Moosese taastada seaduse endist olukorda; j) lõpetas juudi meeste abielud paganlike naistega. 

„Mina lähen“

Vaadakem siis neid „Mina lähen“ samme. Nii nagu Nehemja astus oma eesmärgi saavutamiseks mitu olulist sammu, jaotab plaan „Mina lähen“ meie strateegilise eesmärgi kogudusena kümneks põhieesmärgiks. Samuti loetletakse arvukalt peamisi tulemusnäitajaid, mis aitavad mõõta, kuidas meil läheb, ja astuda eesmärgi saavutamiseks samme. 

„Suurendada laste, noorte ja noorte täiskasvanute ühinemist, hoidmist, tagasivõitmist ja osalemist.“ Uuringud näitavad, et liiga palju meie hinnalisi noori inimesi lahkub kogudusest. Muidugi, juba üks lahkuv noor on liiga palju. See eesmärk on üleskutse nendeni jõuda, hoida ja tagasi võita. Kuulakem pastor Kirk Thomase tunnistust, kes on isikliku teenistuse ja hingamispäevakooli ning Briti koguduste liidu misjoni ja evangelismi juht. 

Kirk Thomase tunnistus

Andsin oma elu Kristusele, kui olin umbes 15-aastane. Mind ristiti Batchelors Adventure Seitsmenda Päeva Adventistide kirikus Guyanas Lõuna-Ameerikas. Ma ei jätnud ühtegi teenistust vahele, olin igal teenistusel kohal. Umbes poolteist aastat pärast ristimist tundsin end heitununa, ma polnud haige, olin lihtsalt heitunud. Niisiis otsustasin, et jätan kirikusse mineku vahele, jään koju ja magan. Umbes kell 14:30 sel hingamispäeva pärastlõunal raputas ema mind jõuliselt, üritades mind üles äratada. Kui ärkasin, ütles ta mulle mureliku häälega: „Väravas on palju mehi ja nad hüüavad sinu nime.“ Hüppasin püsti, jooksin akna juurde ja kui õue vaatasin, olid mulle külla tulnud kõik seitsmenda päeva adventistide koguduse mehed. Nad olid minust kirikus puudust tundnud ja nad olid minu pärast mures. Ma ei jätnud enam kunagi kirikusse minemata. 

Nüüd, 25 aastat hiljem, tegutsenud veerand sajandit pastorina, võin sellele sündmusele osutada kui tõigale, mis tõesti ja tõeliselt avas minu silmad tõsiasjale, et kogudus peaks olema osaduse päralt. 25 aastat hiljem igatsevad inimesed endiselt armastust ja hoolitsust. Inimesed otsivad endiselt seost sõnade ja tegude vahel. Leidsin selle kogudusest, mille liige olin, ja loodan, et inimesed leiavad selle kogudusest, kus 25 aastat hiljem olen ise juht. Jumal õnnistagu sind.“ 

Noorte kaasamine

Milline ilus tunnistus pastor Thomaselt! „Kristuse tähendamissõnades“ tuletab Ellen White meile meelde järgmist: „Kui kadunud lammast ei tooda tagasi tarasse, siis ta eksleb, kuni hukkub. Ja paljud hinged hävivad väljasirutatud päästva käe puudumisel.“ (lk 191) Üks peamisi viise, kuidas oma noori hoida ja kogudusega seotuna hoida, on nende kaasamine teenimisse ja misjonisse selliste algatuste kaudu nagu One Year in Mission (üks aasta vabatahtlikul misjonitööl) ja Adventist Volunteer Services (vabatahtlik töö), kõigi liikmete kaasamine on oluline. See seostub otseselt programmi „Mina lähen“ esimese eesmärgiga: „Taaselustada kontseptsioon ülemaailmsest misjonist ja misjonile ohverdamisest kui eluviisist, mis hõlmab mitte ainult pastoreid, vaid kõiki koguduseliikmeid, nii noori kui vanu, Kristuse jaoks tunnistamise rõõmus ja tehes jüngreid.“ 

Külastagem mõnda noort vabatahtlikku, kes töötavad Tšiilis Santiagos linna mõjukeskuses. 

Consuelo tunnistus

„Ma oleksin praeguseks surnud, sest üritasin ennast mitu korda tappa. Ma ei suutnud tulevikule mõelda, mõtlesin lihtsalt olevikule, mis mind piinas ja kuidas ma ennast tapaksin.“ Sügavalt depressioonis, hülgas Consuelo usu Jumalasse. Ta üritas alustada otsast, astudes õenduskooli õppima ja soovides oma eluga midagi teisiti teha, kuid tema minevik koormas teda igal pool, kuhu ta läks. Pärast ühe koolitunni möödumist märkas professor, et midagi on valesti, ja rääkis talle linna mõjukeskusest. Consuelo külastas keskust, kus ta kohtus vabatahtlike programmi adventistidest vabatahtlike Michelly ja Angiega. Talle meeldis nendega vestelda ja ta otsustas minna keskuses pakutavale portugali keele kursusele. 

Aja jooksul sai Consuelo vabatahtlikega sõbraks: „Selles, mida ma nägin, kuidas nad käitusid, mida nad ütlesid, ja kõiges, mida nad tegid, tundsin ma Jumala kohalolu.” Iga kord keskusesse naastes tundis ta, nagu oleksid tema sügavad haavad paranemas. „Nad tervitasid mind avasüli, leidsin siit teise pere, teise kodu.“ Vabatahtlikud hakkasid temaga Jumalast rääkima ja see oli esimest korda mõne aja jooksul, kui Consuelo oli valmis rääkima vaimulikel teemadel. Ta palus piibliuurimist, kus ta arendas järk-järgult uue arusaama Jumalast ja suhte Jumalaga. „Siin olek aitas mind igal viisil. Ma nägin Jumala armastust, Jumala armu, mida ma polnud kusagil mujal näinud. Leidsin end Jumalale üha lähemale kasvavat, Temasse uskudes ja Temasse rohkem kasvades ajal, mil ma siin olin.“ 

Consuelo ristiti ja ta liitus seitsmenda päeva adventistide kogudusega. Nüüd annab ta ise vabatahtlikuna keskuses tasuta meditsiinikonsultatsioone. Nagu Consuleo, on palju neid, kes otsivad kogukonda ja armastust, kuid enamik inimesi on usu suhtes liiga umbusaldavad, et neid traditsioonilisest kirikust otsida.

Michelly ja Angie tunnistus

„Paljud inimesed tulevad sellesse kohta visiooniga, võib-olla pisut umbusklikult, sest nad ei tea tegelikult, mida me küsime. Kuid nähes teistsugust keskkonda, kus on ainult empaatia, armastus ja sõprus, muutub nende seisukoht täielikult. Nad on väga tänulikud ja kutsuvad osalema rohkem inimesi.“ 

Kogukonnas küsitlust läbi viies said adventistid teada, millest olid piirkonna inimesed huvitatud. Keskuses korraldatakse kogukonna jaoks erinevaid klasse ja tegevusi, sealhulgas portugali ja inglise keele tunde, tervisliku toidu valmistamise tunde, käsitööd ja mitmesuguseid treeningtunde. 

„Oleme näinud Kristuse meetodi mõju inimeste elule, sest näeme täna adventkiriku jaoks avatud kogukonda, kuhu varem polnud kerge jõuda. Sest kui kellelgi on oma religioon, valvatakse oma maailma ega soovita, et keegi tema ellu tungiks. Mõjukeskused murravad maha tõkkeid mitte ainult siin, vaid ka siis, kui kohtume nende perega kodus ja saame ka seal kasutada Kristuse meetodit.“ Tänu inimestest tõeliselt hoolimisele on see keskus puudutanud paljusid kogukonnas ning tulemused on ületanud vabatahtlike ootusi. „Oleme näinud, kuidas see teenistus pole hea üksnes kogukonnale, see on hea ka kogudustele, see elavdab adventkoguduse liikmeid. Meil on olnud koguduses taaselustumine.“ Palun palvetage selliste mõjukeskuste eest. Palvetage, et inimesed näeksid sõpruse ja kaastunde kaudu Jeesuse armastust. Täname teid, et aitate meil elusid muuta, annetades misjoniprojektidele.

Kaasatus on oluline

Milline õnnistus, et on dünaamilisi pühendunud noori. Tänu Jumalale! Ma ei suuda piisavalt rõhutada kaasalöömise olulisust teenimises ja misjonis. See on meie vaimulikus elus sama oluline kui füüsiline treenimine kehale. 

Ellen White rääkis paeluva loo: ühel käredal talvepäeval varises külmast kange mees lumme, valmis surema.  Lumes lebades kuulis ta lähedalasuva kaasreisija oigamisi. Instinktiivselt tundis ta, et on sunnitud aitama. Ta ulatas käe, hakkas mehe külmunud jäsemeid hõõruma, üritades elu taastada. Ellen White kirjutab: „Ta hõõrus õnnetu mehe jääga kaetud jäsemeid ja tõstis ta pärast suuri pingutusi jalgadele; kuna ta ei suutnud seista, kandis ta teda kaastundlikel kätel läbi hangede, millest ta arvas, et tal ei õnnestu kunagi üksi läbi minna. Ja kui ta oli oma kaasreisija ohutusse kohta viinud, sai ta aru, et päästes oma ligimest, oli ta ka iseenda päästnud.“ („Tunnistused kogudusele“, 4. köide, lk 319, 320) Ligimest teenides hoidis ta vere voolamas enda veenides ja elustas end. 

Ellen White kirjutab ühes minu lemmikraamatus (ma loodan, et see kuulub ka sinu lemmikute hulka) „Tee Kristuse juurde“: „Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult just seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda.“ ( lk 80) Näete, et kõigi liikmete täielik kaasamine on oluline viis armus kasvamiseks. Palju aastaid tagasi tegi tark mees sellest hea kokkuvõtte: „Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.“ (Õpetussõnad 11:25)

Jüngerluse keskmes on teenimine

Plaani „Mina lähen“ üks eesmärke on „teha jüngriks üksikisikuid ja perekondi, nii et nende elu täidaks Vaimu“. Teenimine ja misjon on jüngriks saamise keskmes. Me räägime äratuse ja reformatsiooni elulisest tähtsusest misjonitöös ja see on väga tõsi. Kuid nagu Ellen White’i jutt lumetormi vangi jäänud mehest osutab, on sügav vaimulik tõde, et ärkamine ja reformatsioon tuleb samuti misjoni kaudu. 

Vaimuga täidetud elu ei juhtu juhuslikult. Jeesus ütles oma jüngritele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! (Matteuse 16:24) Peame kultiveerima oma vaimulikku elu, peame sukelduma Tema Sõnasse. Peame võtma aega palvetamiseks. „Tee Kristuse juurde“: „Tee kõik endast olenev, et ühendus Jeesuse ja sinu vahel oleks avatud.“ (lk 98) Raamatus „Tervise teenistus“ lisab Ellen White: „Palve, Tema Sõna uurimise ja usu kaudu Tema pidevasse ligiolekusse võivad nõrgimad inimolevused elada ühenduses elava Kristusega ning Tema hoiab neid käega, mis ei lase iial lahti.“ (lk 182) Üksikisikute ja peredena jüngriks saamine hõlmab pühendumuse mitut mõõdet. See hõlmab teenimist ja misjonitööd, aega palvetamiseks ja Piibli uurimiseks, Jumala kuulamist ja Jumalaga rääkimist, Tema kummardamist, see tähendab „...südame avamist Jumalale kui sõbrale.“ („Tee Kristuse juurde“, lk 93) See võtab aega, see toimub ühisel jumalateenistusel koguduses ja palvekoosolekutel ning väikestes gruppides. See toimub igapäevases perejumalateenistuses ja peab toimuma ajal, mille veedame individuaalselt koos Jumalaga palves ja Tema Sõna lugedes. Kuid see peab aset leidma, kui tahame kasvada Vaimu täis ellu Tema jüngritena. 

Kuidas näidata noortele piibellikku maailmapilti?

Üks meie kõrgeimaid privileege ja kohustusi, mis meile on antud, on oma pere vaimulik kasvatamine, igapäevaste pereteenistuse harjumuse arendamine, lüües kaasa teiste teenimises, luues kristliku kodu. See kõik seostub strateegilise plaani eesmärgiga: „Aidata noortel ja noortel täiskasvanutel asetada esikohale Jumal ja näidata neile piibellikku maailmapilti.“ Kuidas me seda teeme? 

Hingamispäevakool ja kogudus, jumalateenistused – ilmselgelt mängivad need suurt rolli, nii ka seitsmenda päeva adventistide koolid. Ma kutsuksin kõiki adventistide peresid, kellel see on vähegi võimalik, panema oma lapsed adventkoguduse kooli. Kuid kõige olulisem koht piibelliku maailmapildi ülesehitamiseks on kodu: pereteenistused, isiklike pühendumisharjumuste kujundamise, laste nõustamine ja juhendamine; ning ärgem unustagem Jumala teise raamatu – looduse – jõudu. 

Ellen White kirjutab: „Lapsi tuleks julgustada otsima looduses objekte, mis illustreerivad Piibli õpetusi.“ (Child Guidance, lk 46) On üks ilus lugu sellest, kuidas mesinduse hobi tugevdas piibellikke põhimõtteid kümnise ja teiste eest hoolitsemise kohta Austraalia kümneaastase poisi elus. 

Finni tunnistus

Kümneaastane ettevõtja on asutanud oma tagaaeda ettevõtte ja ta annetab oma esimese kasumi heategevuseks. „Minu nimi on Finn, elan Gold Coast’is ja olen mesinik. Mul on koer ja üle paari tuhande mesilase. Kümnendaks sünnipäevaks sain mesilasi ja ostsin oma rahaga taru. Paljud sõbrad ja perekond õnnistasid mind kingituse asemel rahaga, nii et saan ise asju osta. Ma säästsin kogu selle raha, kuna mul oli eesmärk osta mesitaru. Ma pole kunagi varem mesilasi pidanud, mitte ükski mu pereliikmetest pole seda varem teinud. Olen perekonna ajaloos esimene mesinik. 

Me võtame praegu minu esimest saaki, mille pärast olen elevil. Ma tahan oma esimese aasta mee Jumalale tagasi anda, nii et teie saate mett, Jumal saab raha. Olen otsustanud anda selle mee raha ADRA projektile Malawis. See projekt aitab peredel hankida oma mesitaru, et nad saaksid sissetulekut teenida. Usun, et mina, mu mesilased ja tarud võivad maailma muuta.“ Finni esimene mesi kogus ADRA „Tsogolo Labwino“ projekti jaoks Malawis 3500 dollarit. „Ja nüüd, vaata, ma toon selle maa uudsevilja, mille sina, Issand, mulle oled andnud.“  (5. Moosese 26:10)

Tegevused ei ole sama mis eesmärgid

Milline ilus tunnistus Finnist ja tema mesindusest! Fantastiline, ma tõesti nautisin seda. Peame keskenduma eesmärgile. Strateegilise planeerimise üks levinumaid vigu on tegevussammude segiajamine eesmärgiga. Lihtne oleks näiteks eeldada, et Nehemja eesmärk oli Jeruusalemma müüride taastamine. Tegelikult, nagu nägime, oli müüride ülesehitamine vaid üks samm – üks samm eesmärgi nimel taastada Jeruusalemma au ja Jeruusalemma Jumala au. 

Täna on seitsmenda päeva adventistide kogudusel maailma suurim ühtne protestantlik koolisüsteem. Kuid me ei pea koole ainult seetõttu, et meile meeldib koole juhtida. Koolipidamine pole meie koguduse eesmärk. Me usume, et kogu inimese harimine on ülioluline ja koolid on samm suurema eesmärgi nimel: teha jüngreid, kes näitavad Jumala armastust ja kes omakorda teevad teisi jüngriteks. 

Me peame sadu haiglaid, kuid mitte ainult seetõttu, et meile meeldib ettevõtete omamine. Juhime haiglaid, sest me armastame inimesi ja oleme pühendunud Kristuse teenimismeetodile. Me peame haiglaid, et täita oma eesmärki teha jüngried, kes näitavad üles Jumala armastust ja kes omakorda teevad jüngreid. 

Ehita kaljule

Veel üks ilus eesmärk on „ehitada kaljule“. Meie strateegiline plaan „Mine maailma: Mina lähen“ on nii tugev, kui on selle alus. Kui vundament on meie ideed ja plaanid, millest me komiteedes unistame, mureneb see kildudeks. Jeesus räägib Matteuse 7: 24–27 tarkadest ja rumalatest ehitajatest. Rumal ehitaja ehitab oma maja liivale, siis sajab vihma, tõusevad üleujutused, puhub tuul ja maja – suur oli selle varisemine. Kuid tark mees ehitab oma maja kaljule. Ta seisab silmitsi sama vihma, samade üleujutuste, sama tuulega, kuid tema maja, see ei varisenud, sest see rajati kaljule. Ja mis on kalju? Jeesus ja Tema õpetused. 

Kõik meie ressursid, kõik programmid ja projektid, kõik meie algatused ja kõik plaanid peavad olema kindlalt rajatud, tugevalt ankurdatud Jeesusele – Kaljule. Nagu Ellen White kirjutab: „Kogudus on rajatud Kristusele kui alusele.“ („Ajastute igatsus“, lk 414) „Mine maailma: mina lähen“ algatuses tõdetakse, et Jeesuse, Kalju ja Püha Vaimu juhendamisega on meil täielikud volitused minna. Ja mis meid motiveerib? Ellen White ütleb meile taas: „Armastus peab olema tegutsemise põhimõte. Armastus on Jumala valitsuse alusprintsiip taevas ja maa peal.“ („Kristuse tähendamissõnad“, lk 414) Jeesus ütleb: „Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.“ (Johannese 13:35) Ja nagu Paulus ütleb 2. Korintlastele 5:14: „Sest Kristuse armastus sunnib meid.“ 

Paljud meist kasvasid üles, kuuldes lugusid Fernando ja Ana Stahlist – seitsmenda päeva adventistide pioneermisjonäridest Lõuna-Ameerikas. Lisaks muule asutasid Stahlid kliinikuid, koole ja kabeleid Titicaca järve ümbruses Peruu Andides. Kui nad hiljem teenimiseks Amazoni regiooni kolisid, oli üks nende giididest Kampa indiaanlane nimega Katosho Makari. 1970. aastatel otsis Peruu evangelist Alejandro Bullón Katosho, kes elas endiselt piirkonnas, kus Stahlid olid teeninud, üles. 

Pastor Bullón kirjutab: „Ma leidsin ta istumas väikese lõkke ees oma hütis. „Ma tahan, et sa räägiksid mulle Stahlist,“ ütlesin talle, „sa olid tema giid.“ Ta vaatas üles ja pilgutas, nagu üritaks midagi meelde tuletada. Ta silmad muutusid kiiresti vesiseks ja kaks pisarat veeres mööda kortse, mida aeg oli tema põskedesse voolinud. Vaikus. Tundsin klompi oma kurgus, et olin selle vana mehe rahu häirinud, kuid tema hääl, mis värises emotsioonidest ja aastatest, päästis mind kimbatusest. „Ta armastas meid,“ ütles ta. Kolm sõna, ainult kolm, kuid need väljendasid kõike, mida Stahl talle tähendas.“ 

Milline ilus tunnistus kristlikust elust ja tunnistajast. Milline suurepärane viis olla mäletatud. Ja milline võiks olla tugevam motivatsioon kõige jaoks, mis on välja toodud plaanis „Mina lähen“. 

Kriis koguduse misjonitöös ja Jumala juhtimine

1920. aastate alguses seisis seitsmenda päeva adventistide kogudus silmitsi kriisiga. Kogu maailmas avanesid põnevad uued töövõimalused, kuid pärast esimest maailmasõda oli maailm majanduslikukriisis. Ja koguduse maailma peakorteris oli eelarvest veerand miljonit dollarit puudu. Misjonäre varitses oht, et nad kutsutakse tagasi. Enne misjonäride saatmist oli kogudus kavandanud hoolikalt ja otsustanud palvemeelselt – see oli tohutu rahaline kohustus, kuid keegi ei osanud ette näha majanduslangust. 

Probleem oli peakonverentsi 1922. aasta sügisistungi päevakorras. Delegaadid kohtusid ja palvetasid. Lõpuks võtsid nad vastu kava paluda koguduseliikmetel ohverdada eriliseks annetuseks oma nädalapalk. Hoolimata kehvast majandusolukorrast andsid koguduse 208 771 liiget kolmandiku miljonist dollarist, Põhja-Ameerika koguduseliikme keskmine annetus oli võrdne kuue päeva palgaga. Meie pühendunud koguduseliikmete ohverdus aitas vältida kriisi.

Meil on endiselt pühendunud koguduseliikmed ja meil on endiselt kriise ning meil on endiselt rahalisi misjonivajadusi. Viis kuud tagasi polnud enamik meist COVID 19-st isegi kuulnud. Keegi meist ei osanud ette näha laostumist maailmamajanduses. Prohvetliku arusaamisega lõpuaegadest ei tohiks keegi meist imestada, et midagi sellist võib juhtuda, kuid kuna Jumal on meid minevikus juhtinud, siis teame, et Ta juhib meid ka edaspidi. 

Mina lähen!

Meie ülesanne ja eesõigus on jätkata oma maja ehitamist kalju peale kuni selle imelise päevani, mil Ta naaseb. Jõudes sellele päevale, kui Jeesus naaseb, lähemale ja lähemale, kutsun teid üles vastama tema üleskutsele, öeldes: „Mina lähen ja kuulutan kolme ingli sõnumit!“, „Mina lähen ja teen jüngreid!“, „Mina lähen ja olen Tema tunnistaja!“, „Mina lähen ja jagan Jumala Sõna!“, „Mina lähen ja kuulutan Tema teist tulemist!“, „Ma teen Püha Vaimu juhtimisel plaanist „Mine maailma: Mina lähen“ oma plaani!“. „Jumala armus ma lähen, sest ma armastan Kristust, Tema Sõna, Tema kolme ingli kuulutust ja tahan näha Teda kiiresti tulemas.“ 

Jeesus tuleb, võta osa! Kus tahes leiad end praegu olevat, kutsub Jumal sind üles olema osa Tema viimse päeva sõnumist; Ta kutsub igaüht meist minema maailma, mis nutab igaveste vastuste järele. Jumal loodab sinule, minule – kas sa oled nõus minema? Kas mina olen nõus minema? Kui oled just seal kohas, kus oled, palun korda minuga sõnu „mina lähen“. Las Jumal kasutab sind vägevalt oma Sõna jagamisel sel ajal, mil me ootame Jeesuse peatset teist tulekut. Maranatha, aamen!