Vaid Püha Vaimu ligiolu ja töö aitab seitsmenda päeva adventistide kogudusel kasvada ja jääda oma missioonis ühtseks, sõnas peakonverentsi peasekretär G. T. Ng aastakoosolekul peetud ettekandes.

Peasekretäri aruanne oli aastakoosoleku päevakorra üks esimesi suuremaid punkte. Ng jagas teavet liikmeskonna statistika kohta, rõhutades üleilmse koguduse eri regioonide sarnasusi ja erinevusi.

2018. aastal oli koguduse liikmeskonna suurus 21 414 779 inimest, võrreldes sellele eelnenud aastaga oli liikmeskonna kasv 687 432 inimest. „Me täname Jumalat selle kasvu eest,“ sõnas Ng. Seitsmenda päeva adventistide koguduses loetakse koguduse liikmeks inimesed, kes on kogudusse ristitud, mis tähendab, et selles arvestuses ei ole loetud lapsi ja ristimata koguduse toetajaid ja sõpru.

Liikmeskond erineb piirkonniti, ütles Ng. Vastavalt 2018. aasta lõpu andmetele oli Euro-Aasia divisjonis106 000, Trans-Euroopa divisjonis (kuhu kuulub ka Eesti) ja Inter-Euroopa divisjonis 268 000 ja Inter-Aafrika divisjonis näiteks 4,4 miljonit liiget. Teised väga suure liikmeskonnaga divisjonid on Lõuna-Aafrika ja India ookeani divisjon 4,3 miljoni liikmega ja Inter-Ameerika divisjon 3,7 miljoni liikmega. Sama statistika järgi on Põhja-Ameerika divisjonis 1,3 miljonit liiget.

Lisaks teistele piirkondadele sisaldab statistika andmeid ka väga eriliste piirkondade kohta: Hiina unioonis on 472 000 liiget ja Lähis-Ida ning Põhja-Ameerika unioonis 5120 liiget.

2018. aastal liitus kogudusega ristimise ja usutunnistuse teel 1 383 427 inimest.

Statistika järgi on adventkogudus kasvavalt rahvusvaheline kogudus, esindatud on 215 ÜRO 235 rahvusest. Ng esitas küsimuse, miks on meie kogudus nii rahvusvaheline. Vastamaks küsimusele, meenutas Ng aastakoosoleku liikmetele koguduse varast ajalugu.

„Seitsmenda päeva adventistide kogudus on üleilmse ulatusega, kuna see on koguduse eesmärk… kuna Piibli prohvetikuulutuses on nii öeldud.“ Koguduse juured on prohvetluses ja Ilmutuse 10 räägib jumalikust määratusest aastal 1884, kui Jeesus sisenes taevase pühamu kõige pühamasse paika, et meie eest vahemehetööd teha. 1863. aastal oli adventliikumises 3000 liiget, nüüd on sellest saanud uskumatu misjoniliikumine nagu ei ükski teine, sõnas Ng.

Kuidas me kogudusena sadade rahvuste, keelte ja murretega toime tuleme? „Kuidas saavad rahvad, kes on ülitäpsed, läbi nendega, kes peavad aega millekski, mida nautida ja millest ei pea tingimata kinni pidama? Kuidas saavad kultuurivastandused läbi kultuurikonsensustega?“ küsis Ng.

Vastates sellele, ütles Ng, et see probleem ei ole midagi uut. „Vaadake vaid jüngreid. Kuidas nad läbi said? Lühike vastus on, et nad ei saanud. Jüngrid ei olnud üksteisest vaimustuses. Vaadake, kui kiiresti nad pärast Jeesuse kadumist ise teid läksid. Jüngritel olid väga erinevad isiksused. Nad olid väga võitluslikud. Korduv küsimus oli: kes meist on suurim? Rivaliteet usukaaslaste vahel ei ole midagi uut.“
Ettekande küsimuste ja vastuste vooru ajal tänasid mitmed aastakoosoleku nõukogu liikmed Ng’d ja tema meeskonda jagatud informatsiooni ning visuaalselt kütkestava esitluse eest. Kesk- ja Lääne-Aafrika divisjoni esindaja Nana Mimako ütles: „Ma leian, et see aruanne on väga inspireeriv. See annab jõudu edasi töötada.“