Sinu juurde nuttes tulen, Jeesus, Õnnistegija. Tunnen, et Su ees ma olen ainult vaene eksija. Käies pikka murerada, kurb ja raske on mu süda, hinges mässab valutorm. Kuhu kadus tuletorn?

Andesta, oh, Issand, ise minu eksimused Sa! Hingesügavuses lase valulained raugeda. Aita mind, et elus jälle ma ei satuks eksiteele. Alati mind saada Sa, Issand, oma armuga!