Mind kanna Sa ja jõudu mulle anna, ei üksi suuda käia sammugi. Ma langen siis, kui Sina mind ei kanna. Su kõrval kõnnin ikka julgesti.

Mind kanna Sa ja tõmba enda ligi, Su juures hingan ikka julgelt ma! Kui täidab mind Su armastus ja vägi, siis Sinust ükski mind ei lahuta.

Mind kanna Sa, sest tee mu ees on pime, võin komistada ilma Sinuta. Kui valgust näitavad Su arm ja tõde, siis õigelt teelt ei iial eksi ma.

Mind kanna Sa, mu Jõud ja Eluvalgus! Ka üle surmajõe mind aita Sa! Kui Sinu rist ja veri on mu lootus, siis surmast ükskord ellu jõuan ma.