Ei väsi me käsi, mis tõstame palves, maailmade Looja, siit põrmust Su pool’. Nii päeval kui öösel Sa seisad ikka valves. Ei lõpe iial Sinu suur armastus, hool.

Su õuede haljuses, Taevane Isa, saab võitluses kosutust väsinud vaim. Me jõule, mis raugenud, kingid jälle lisa, sest igavesti Sinu kõik vägi ja võim.

Su kotta me tahame alati jääda! Me südamealtaril põlemas soov: Su pühale kujule sarnasemaks saada! Oh kuule meie palvet, meil’ õnnistust too!