Küll kannab kindel kalju Issanda kogudust. Tuult, tormi olgu palju, ei karda hukatust. Ei tema alus kõigu seal kindla kalju peal. Ei tema koda liigu ka tuules, tormis seal.

See kalju Jeesus Kristus, kes meile elu tõi. Ta püha vere õigus me õiguseks nii sai. Ta Isa sülest tulnud on Päästjaks kõigile ja saatjaks ikka olnud on oma rahvale.

Nüüd Tema risti ette hing usus kummardab. Ta halastuse kätte end kõiges usaldab. Ta peale tormis, marus end võime toetada ja nõnda surmaorust veel ellu astuda.

Küll kannab kindel kalju Issanda rahvast veel ka siis, kui tuuli palju peaks tõusma tema teel. Ta seisab, sest et pandud on alus ülevalt — me Jeesus — taevast antud kui Jumal Jumalast.