Sinu järel käin, mu Issand, süda igatseb vaid Sind. Kuhu lähed, lähen mina — Issand, Looja saada mind!

Kordus: Sinu järel käin, mu Issand, mu eest kannatasid Sa. Ja kui kõik Sind maha jät’vad, käin Su järel siiski ma.

Kui siin rajal okkalisel kipub väsima mu jalg, siis mind toetad, Jeesus, ise — risti kandnud Sinu õlg.

Sina kandsid teotust, häbi — mahajäetud, üksinda. Mindki kannatustest läbi viib Su käsi armuga.