Kodumaa, kodumaa, südamele armas sa. Mõte sinust troosti annab, julgustab ja läbi kannab kõigest, mis siin kurvastab.

Igatsen, igatsen sinna, kus ma Jeesust näen. Ta mind hellalt armastanud, patust, surmast lunastanud. Tema juurde ikka jään.

Vaikselt nüüd, vaikselt nüüd kõlab hinges palvehüüd: Mulle küllalt Sinu armust, vii mind läbi hädaorust igavesse rahusse.