Mu nimi taevas kirja pandud, ma olen lapseks arvatud! Ma olen Isa armus hoitud ja kurja eest ka varjatud. Ta süles hingata võin rahus, kui lapsukest mind kannab Ta. Ei muud ma tea nüüd oma rõõmus, kui halastusest rääkida.

Kuis tänan Sind, mu hinge Hoidja, et õndsusele juhid mind. Sa armastad mind, helde Kaitsja, ehk põlanud küll olen Sind. Sa hüüdsid: "Talleke, nüüd tule!" Su juurde, Jeesus, tulin ma. Nüüd karjaseks Sa mulle oled, ma kuulun Sulle rõõmuga.

Su armuvarjus nüüd ma olen. See on, mis hinge ülendab. Kui olen kurb — see kasuks tuleb — mind, Jeesus, jälle rõõmustad. Ja kui ma endas tunnen nõrkust, siis kannatad veel minuga. Ja muredest ja patuvõrgust mind vabastad Sa väega.