Taeva poole rändame, jäävat paika siin ei ole. Kaananisse ruttame, kõrbest läbi kodu poole. Siin veel peame rändama. Seal on jäädav kodumaa.

Taeva poole rändame elust kaduvast ja väiksest. Igatsused kannavad kõrgemale kuust ja päiksest. Nende valgus tühine selle ees, mis ootame.

Taeva poole rändame, sinna soovime kord jõuda. Meelitab kui vaenlane, aitab Issand kindlaks jääda. Taeva peale mõtleme, kuni sinna jõuame.