Ligemal’, Jumal, Sull’, ligemal’ Sull’! Rõhub mind kurvastus mu eluteel, siiski mu ülim püüd olgu siin elus nüüd: ligemal’, Jumal, Sull’, ligemal’ Sull’!

Kui ka see kitsas tee vaevane on, see siiski koju viib, kus jäädav õnn. Mis iial mõtlen, teen, ma ikka igatsen: ligemal’, Jumal, Sull’, ligemal’ Sull’!

Kui vaev kord möödunud, ma selgelt näen ja oma saatusest vast aru saan, et häda, viletsus mind ligemale viis — ligemal’, Jumal, Sull’, ligemal’ Sull’!