Kuis pean vastu võtma Sind, hea Karjane? Ma Sulle vastu tõttan, au annan Sinule. Nüüd armastuse tules Sa süüta minu hing, siis kõik, mis ellu tuleb, võib rõõmustada Sind.

Ma tahan austada Sind, püha Ohvritall. Su nimest kuulutada on minu suurim õnn. Meid tuled vastu võtma kui vägev Kuningas, kes oma alamaile auriigi valmistas.

Ei suuda araks teha meid ükski vaenlane. Ei Sinust lahutada või keegi iialgi. Ma Sinu peale loodan, kui lõõmab tulemöll. Kõik Sinu läbi suudan, Su armust saab mull’ küll!