Vaikne, avar mullasüli, võta vastu rändaja! Sinililled tema üle hauakünkal kasvata! Muremõtted sinus vaibund, kurbuspisar kuivanud. Päevad õhtule on jõudnud, elutee on lõppenud.

Puhka vaikse haua vilus, rahu-und me soovime! Kalmuküngast hingevalus lilledega ehime. Mälestus meid siia toogu. Lõppenud siin elukäik. Kalliks kohaks meile olgu sinu viimne puhkepaik!