Looduse kaunis ja avaras kojas kummardun hardunult Jumala ees. Tema, kes mägede alused rajas, hoiab me maailma tänagi veel!

Tihedad metsad ja mägede nõlvad, kaste, mis koidikul sädeleb maas, tuules ja päikeses voogavad põllud — Jumala heldusest räägivad taas.

Lume all kevadel puhkevad lilled, vaevalt kui päikene puudutab maad. Järgnevad tuhanded, tuhanded õied — värvika vaibana katavad maad.

Ilus on suvi ja ilus on sügis — looduse templis nii kaunis on kõik! Südames rõõmustav lootus veel püsib: saabumas aegade ilusaim koit!