Jää meile, Issand, sest et juba jälle on õhtu käes ja päike looja läind. Öö õudne ilma Sinuta on neile, kes Sinu armuküllust elus näind.

Kordus: Jää meile Sa, jää meile Sa oma rahuga!

Su rüpes, Issand, on meil õnnis elu, kõik varjud kaovad Sinu palge ees. Su juures olles lõpeb iga valu, hing rõõmu tunneb taevaõndsuses.

Kui meile jääd, ei eluõhtut karda, ei tundi ka, mil maailm hukka lä’eb. Võib südames siis taevarahu tunda, kui sirutad me üle oma käed.