Mõtted tänaseks

Me ei tea Siimeonist eriti palju, kuid Pühakirjas on öeldud, et tema ema Lea oli väga õnnelik, kui tal sündis teine poeg. Ta teadis, et Jaakob ei armasta teda sama kirglikult kui tema õde Raahelit, ning see sundiski teda poja sündimisel ütlema: „„Issand on kuulnud, et mind hüljati. Seepärast on ta mulle ka selle andnud.“ Ja ta pani temale nimeks Siimeon.“ (1. Moosese 29:33)

Siimeon on Piibli jutustuses kõige teravamas fookuses seoses traagiliste sündmustega Sekemis, kus mees, kellel oli sama nimi, mis kohal, kus see toimus, tema õe Diina vägistas.

Vägistamine on kohutav kuritegu, mis väärib karmi karistust. Vanaaja Lähis-Ida kultuuris − nagu paljudes kultuurides maailmas tänapäeval − tõi vägistamine kaasa tavaliselt aumõrva. Seepärast ei peaks meid väga üllatama, et juhtumile, kus Diina oli ohver, järgnes vägivaldne tegevus. Just Leevi ja Siimeon otsustasid oma õe eest kätte maksta, teiste vendade abiga. Kuid nende vägivaldne reaktsioon ei olnud mingite standardite järgi proportsionaalne. Lisaks süüdlasele tapsid nad kõik teised mehed linnas. Nad ka rüüstasid linna ning röövisid naised ja lapsed. Isegi tol ajal oli see ennekuulmatu. Võime olla rõõmsad, et elame riigis, kus meil on vägistamise kuriteole reageerimiseks teised vahendid. Kuid see jääb põlastusväärseks kuriteoks, millega peavad võimud otsustavalt tegelema, kus iganes see ka toimuks. Samal ajal tuleb vägistamisohvrit − ükskõik kas mees- või naissoost − igal võimalikul viisil toetada.

Minu palve

Ma palun, Issand, et Sinu rahvas teeks selles maailmas kõik, mida suudab, et seista vastu seksuaalsele vägivallale naiste suhtes!