Oh, võta mind, mu Jumal, käe kõrvale, et tee mul, jõuetumal, lä’eks taevasse! Ei suuda üksi astu’ ma sammugi, Sa siruta mull’ vastu käed alati!

Su armurüppe ase mull’ juhata, seal rõõmus, vaevas lase mind puhata! Kui laps end sinna peidan, seal julge ma. Kõik mured hingest heidan, Sind usaldan.

Kui ma ei saa veel aru Su armutööst, viid Sa mind läbi marust ja surmaööst. Nüüd võta mind, mu Jumal, käe kõrvale, siis tee mul, jõuetumal, lä’eb taevasse!