Peetrus polnud halb inimene. Ta mõtted olid lihtsalt suunatud valesse kohta. Seepärast ka tugev noomitus Jeesuselt: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil” (Mt 16:23). Jünger ei olnud väliselt nurjatu, kuid ta vaatas asjadele maailmalikult seisukohalt. See vaatepunkt ajas ta elu tasakaalust välja. Jaakobusel ja Johannesel oli samasugune „vaimne haigus”, kui nad saatsid oma ema neile kuningriigi kahte parimat kohta paluma. Pauluse sõnade järgi mõtlesid nad „lihalikke mõtteid” positsioonist ja võimust ja ei olnud seega häälestatud vaimsele Kuningriigile. Selle tulemusena ei olnud nende elu Jumala tahtega kooskõlas.

Oma meele „lihalikele mõtetele” häälestamine ei pruugi kohe tähendada neid mõtteid ja tegusid, mida peame labaseks meelelisuseks, mõtteid, mida Paulus loetleb lihaliku loomuse tegudena kirjas Galaatlastele 5:19–21. Ta kaasab loetelusse sellised asjad, nagu kadetsemine, kiivus ja isemeelsus. Seega loomus, mida peaksime lihalikuks, võib end ilmutada mitmel erineval viisil. Sellistel inimestel võivad olla head kavatsused ja nad võivad olla isegi koguduse liikmed või koguni kiriku töötegijad, kuid nende arvamused on mõjutatud selle elu asjadest. See perspektiiv mõjutab nende eluviisi. Seega, loomuse järgi kõndimine, nagu ka Pauluse metafoor Rm 8:4, on läbi elu käimise viis. Sellisele perspektiivile ja elule vastukaaluks on Vaimu tee. „Need, kes elavad Vaimu järgi”, teevad seda seepärast, et „nad mõtlevad Vaimu mõtteid”. Veel kord – need, kes suunavad oma mõtted vaimulikele asjadele, pole lihtsalt nendest mingil määral huvitatud. Vastupidi, nende mõtted ja elu on keskendunud vaimulikele asjadele, samamoodi valitsevad nende elu, kes on oma mõtted suunanud „lihalikele asjadele”, selle maailma asjad.

Paulus ei kahtle selles. Kus on su mõtted, seal on ka su elu. See on väljakutsuv mõte. Kus on mu mõtted? Millest mulle meeldib vabal ajal mõelda? Mida räägivad mu vastused neile küsimustele mu vaimuliku orientatsiooni kohta?