Keda peaksime kuulama? Kellel on tõde? Kellel on Jumala Sõna?

Need on kristlaste jaoks üliolulised küsimused, sest igast küljest piiravad meid need, kes väidavad, et nad räägivad Jumala nimel. Need on ka keerulised küsimused, sest inimesel võib olla õige õpetus, kuid sellele vaatamata ei ole ta veel kristlane. Inimesel võivad olla isegi head moraalinormid, kuigi ta ei ole kristlane.

Võid küsida, kuidas on võimalik, et inimene, kes on doktriinide suhtes täpne ja elab head moraalset elu, võib olla valeprohvet?

Vastus on, et kristlus on palju enamat kui doktriin ja eetika. Mõnele inimesele meeldib õige teoloogia, sest teoloogia on talle mäng, nagu pusle, kus kõik osad peavad õigesti kokku sobima. Ja mõned inimesed on sündimisest saadik rahuliku, vaikse olekuga ja neid ei tõmba nähtavad ja pahakspandavad patud. Seega näevad nad head ja korralikud välja.

Õige doktriin ja hea käitumine on olulised, kuid prohveti (või ükskõik millise kristlase) lõplik test on seotud Vaimu viljaga, mille leiame Galaatlastele ٥:٢٢, ٢٣. Kas inimene on armastav selle termini piibellikus tähenduses, rõõmus, rahulik, pika meelega, lahke, hea, ustav, tasane ja enesevalitseja? Jeesus seadis nii lihtsa vaimutesti kui üldse olla saab, kui ta ütles: „Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate“ (Jh ١٣:٣٥).

Siin on ülim proovikivi, 1. Korintlastele 13. peatüki proovikivi igapäevase tegevuse juures. Siin on võimalus testida mitte ainult „prohveteid“, vaid ka iseennast proovile panna.

Kas me kasvame iga päev rohkem Jeesuse sarnaseks selle poolest, kuidas me suhtleme oma perekonnas, koguduses ja töökohal? Kas oleme aru saanud, mida tähendab peegeldada Tema iseloomu ja omada Vaimu vilja?