Kui meie poeg Kirk oli laps, viisime teda koos mõne tema sõbraga South Bendis Indiana osariigis asuvasse Studebakeri muuseumisse sürrealistlikku iidsete koletiste maailma. Hoolikalt lavastatud valgustuse ja heli saatel väänlesid ja tõmblesid seal tohutu suured kummise nahaga eelajaloolised dinosaurused, kes urisesid ja avasid lõugu verdtarretavate möiretega. Kuigi me veensime ennast, et need on kõik elektrooniliselt juhitavat elutud mudelid, uskuge mind, nad nägid välja ja kõlasid hirmutavalt elusate ja äärmiselt vihastena!

Kujutage ette eaka apostel Johannese õudu, kui ta nägi nägemuses mitmest loomast kokkukombineeritud elajat mereveest tilkudes tormisest merest enda poole sammumas. Mis hull vihane elukas see on?

„Ning ta peade peal olid jumalateotuse nimed.” Jumalateotust suudame kõik mõista − see on mõistagi Jumala nime aukartusetu kasutamine. Kuid pane tähele, kuidas laiendab sõnaraamat jumalateotuse määratlust: „Jumalakarmatult või pühadustteotavalt kõnelemine Jumalast, pühadest isikutest või asjadest.” Ja lisab siis teoloogilise pöörde: „Jumala omaduste endale nõudmise toiming.” Niisiis, ükskõik missugune on selle elaja võim, see on võim, mis lisaks muudele tunnustele nõuab endale Jumala omadusi ja eelisõigusi.

Veelgi enam, isegi Ilmutusraamatu 13. peatüki põgusal lugemisel saab selgeks, et see on religioosne võim, sest seda kummardatakse (salm 4: „ning nad kummardasid metsalist”). See on ka poliitiline võim, sest ainult poliitilisel võimul on troon ja kroon ning laienev võimupiirkond. (salmid 1, 2) See on niisiis religioosne-poliitiline võim, millel on globaalne valitsus (salm 3: „Kogu ilmamaa oli imestunud, käies metsalise järel.”) Seega mis geograafiline-religioosne-poliitiline võim see on, mis valitseb ajaloos 42 kuud (salm 5, või 1260 päeva)? Kasutades tõlgendusvõtmena ühte päeva ühe aasta kohta (Hs 4:6; 4Ms 14:34), on piibliteadlased alates Ticoniusest (4. sajand) kirjeldanud seda looma kui võimsat institutsiooni, mis valitses kristlikus ajaloos üle 1200 aasta.

Ükskõik kes see loom on, Ilmutusraamat on selge: me peame valima kauni Talle!