Vana patune loomus meie sees on Jumala vastu. See ei allunud kunagi Jumala seadustele ja ei allu ka kunagi. Seepärast ei saa need, kes on endiselt oma vana patuse loomuse kontrolli all, kes on pühendunud oma vanade kurjade soovide järgimisele, kunagi Jumalale meele järele olla. Rm 8:7, 8, TLB

Meile ei meeldi kuldreegel, sest see segab meie elukorraldust. Ja see on ärritav!

Meie vastumeelsus kuldreegli suhtes on vastumeelsus Jumala seaduse vastu, mis ütleb selgelt, et armastus Jumala ja teiste inimeste vastu on see, milles tõeline elu seisneb. Ja seaduse suhtes oleva vastumeelsuse taga on vastumeelsus Jumala suhtes, kes selle seaduse andis. Miks Ta ei tegele oma asjadega ega lase meil oma asja ajada?

See küsimus toob meid probleemi tegeliku tuuma juurde. Põhjus, miks meile ei meeldi kuldreegel, seadus ega isegi Jumal, on see, et nad segavad vahele meie oma elu loomulikule kulgemisele, meie patusele elule väljaspool Kristust. Me ei tohi kunagi unustada, et patu tuum on armastus iseenda vastu. Patune loomus on täielikult enesekeskne, samas kui kuldreegel, seadus ja Jumal on teistekesksed. Need asjad segavad meie enesekeskset elu. Ja see sekkumine seab meid nendega vaenujalale.

Enesekeskne elu ütleb, et kui sulle midagi meeldib, siis võta see; kui sa ihaldad kellegi teise meest või naist, siis kasuta tema keha enda rahuldamiseks; kui valetamine teenib sinu eesmärki, siis lase käia! Siis tulevad Jumal ja Jeesus ja nende sekkuvad seadused ja reegel, et pidevalt häirida meie loomulikku mina. See teeb vahel lausa vihaseks!

See on see, millele Jeesus tahab lõpu teha. Ta tahab muuta meie südame ja meeled nii, et me oleksime kooskõlas Jumala, Tema seaduse ja reegliga. Ta tahab kirjutada oma kuningriigi põhimõtted meie südamesse. Siis hakkame kuldreeglit armastama.

Aita mind täna, Issand, selgemini näha. Aita mul täna tahta näha, aita mul tahta Sinu abi. Aita mul armastada Sinu kuldreeglit ja seda ellu viia.