Roomlastele 8. peatükiga oleme jõudnud Piibli ühe kõige enam armastatud peatüki juurde. Kui 7. peatükk tegeles pinge, frustratsiooni ja ajutiste kaotustega, siis 8. peatükk võiduga. Griffith Thomas on öelnud, et see peatükk algab väitest „ei ole mingit hukkamõistu” ja lõpeb „miski ei või lahutada” kinnitusega, ning keskosa on kirjeldatud sõnadega „ei mingit kaotust”. 8. peatükk on võidust. Kuid enamgi veel – see on peatükk kindlusest, päästekindlusest neile, kes on Kristuses. Peatükk illustreerib uut ja imelist elu, mis avaneb neile, kes panevad oma usalduse Temale.

Rm 8:1 salmis on kaks keskset mõtet. Esimene on, et ei ole „mingit hukkamõistu”. See on hea uudis, eriti neile, kes võitlevad patu väe ja visadusega, nagu kirjeldati 7. peatükis. Nad võivad elada katsumusteelu ja kogeda aeg-ajalt ebaõnnestumisi, aga ikkagi ei ole neile „mingit hukkamõistu”, sest nad on Kristuses. Kuidas on see võimalik, et ei ole mingit hukkamõistu? See on just see, mida Paulus on selgitanud alates Rm 3:21-st. Joonistades hoolikalt välja, kuidas lunastus armu läbi töötab, on ta väga selgelt edasi andnud, et päästmine on vaid armust usu kaudu.

Sõna „usk” toob meid teise mõtteni salmis Rm 8:1. Kõik ei ole hukkamõistust vabad, on ainult need, „kes on Kristuses Jeesuses”. Paulus on väga selgelt väljendanud, et iga inimene on kas „Aadamas” või „Jeesuses” (1Kr 15:22; Rm 5:12–21). Sõna „Kristuses” esineb Pauluse kirjutistes 164 korral, millest 11 korda (loetledes ka asesõnu ja sünonüüme) ühes kaunimas sissejuhatuses Efeslastele 1:3–14. James Stewart toob välja mõtte, et „Pauluse religiooni südameks on ühtsus Kristusega. Just see on võtmeks, mis avab tema hinge saladused, see on tähtsam kui ükski teine kontseptsioon – rohkem kui õigeksmõistmine, enam kui pühitsus, isegi enam kui lepitus.” Pauluse sõnade kohaselt on need, kes on Kristuses õigeks mõistetud, pühitsetud ja on ka pidevas pühitsemisprotsessis ja täiuslikud. Ja kui nad jäävad Kristusesse, siis on neil kindlus saada Jumala kuningriiki, kui Kristus tuleb tagasi.

Kuid siinkohal võid mõelda, et mil moel saab keegi olla „Kristuses”? Mitte sünni poolest muidugi. Me oleme sündinud Aadama viisides. Pauluse kohaselt saavad inimesed Kristusesse, kui nad pidevalt võtavad usu kaudu Kristuse vastu oma Issanda ja Päästjana.