Ma igatsen mu päriskodumaale, kus ase valmis minule. Siit mässavast maailmast rahumaale ma tahan jõuda puhkele. Mind tuhat soovi ükskord kandis teele, nüüd koju tulen alandlikul meelel. Üksainus soov mul nüüd veel hinges on: ma kodumaale igatsen.

Kordus: Siit võõralt maalt ma igatsen kord jõuda taeva rahuõuedele. Ma igatsen siit päriskodumaale, ma kodumaale igatsen.

Ma igatsen siit koju, mis nii kaunis, see on mu päriskodumaa. Seal on mul pärand igaveses riigis, ei siin mu hing küll rahu saa. Kui kevad käes, siis lõoke tiivul tõuseb ja üle mäe ning oru koju lendab. Mu väsind süda, oota pisut sa, pea kodumaale jõuad ka!

Laev tuules, tormis sadamat siin otsib ja jõgi merre vee kõik viib. Mu süda kindla varjupaiga leiab, kui tõstan silmad üles siit. Ma mõnda laulu rõõmus, leinas laulnud. Kui muinasjutt on kõik mu päevad läinud. Nüüd usus ainult veel üht laulu loon: ma kodumaale igatsen!