Just Kristuse õpilastest noorim ja variseride pettustest ehk vähim mõjutatud apostel Johannes – armastuse jünger – rõhutab kõige enam Sõna määravat tähtsust inimese usurännakul. Sõna tähendab siin muidugi kogu Pühakirja, tolleaegses kontekstis Vana Testamenti.
Piibel on meie kalli ja hella Isa armastuskiri täis usku, lootust ja armastust. See pole iial mõeldud eeskätt teoloogiliseks õppevahendiks, vaid ikka isiklikuks suhtlemiseks selle autoriga, meie Looja ja Lunastajaga. Kui räägitakse elust, siis mõeldakse eelkõige igavest elu. Piibel on igavese elu Sõna, selge juhis selle saavutamiseks ja teist sellist juhist polegi. Siit kurjast ja patusest maailmast tuleb meiega tulevasse kuningriiki kaasa just Pühakiri. Siin maailmas olles peame Sõna puhtuse ja pühaduse põhimõtted oma südamesse lubama siseneda usupalve kaudu. Armastuse apostel hoiatab meid ka selle eest, et me ei lisaks neile põhimõtetele midagi juurde. See on äärmiselt oluline nõudmine, tegelikult on see lausa käsk. Samuti ei tohi kirjas olevast millestki loobuda. Siis on garanteeritud Elu Sõna täitumine igaveses elus. Psalmides on öeldud: „Kui sina, Jumal, oled minuga, siis ei meelita mind miski maa peal.“
On ohtlik suunata usurändamine maapealsete asjade taotlemisele. Mitte et kõik maa peal olev oleks kohe patune. Ei, kaugeltki mitte. Jeesus õpetas oma jüngreid ja ka meid otsima esiti Jumala riiki ja Tema õigust. Selle otsimise parim tee on Sõna kaudu.
Pühakirjas on meile antud nii otsesed ja selged korraldused kui ka lood inimestest, kes neid korraldusi täitsid, ja ka neist, kes ei täitnud. Inimeste läbielud ja katsumused on seletatud mitte inimliku tarkusega, vaid Jumala enda pilgu läbi selgitatuna.
Kui inimene hakkab Pühakirja uurima, on esialgu palju arusaamatut. On oluline, et Sõna ei ole mõeldud faktide kronoloogilises järjekorras esitamiseks. Nii mõeldes võib Kirjast leida ka vastuolusid. Piibel on päästmise juhis, mitte täpne aruanne faktidest. Selle kirjutamise ajastul ei olnud inimestel erilisi võimalusi sündmuste toimumise järel neid kohe kirja panna. Meedia puudus täielikult. Teave levis jutuajamiste kaudu. Kirjas on aga selged põhimõtted, mille alusel inimesed kas võetakse Jumala riiki vastu või siis ei võeta. Sõna kirjapanijad Moosesest Johanneseni olid oma eksirännakutest hoolimata ustavad Jumala lapsed. Kirjutatu on Jumala enda poolt sisendatud. Olgu meil sellest ikka troosti ja kinnitust.
Tänan Sind, Jumal, et oled andnud meile juhiseks ja kinnituseks oma Sõna. Aita meil lubada Sõna põhimõtted oma südamesse ja neid ustavalt järgida.
Jaanus Riimets