Jeesuse värvikale ütlusele kaamelist, kes läbi nõelasilma ei pääse, eelnes südamlik, aga ometi kurb lugu rikkast noormehest, kes jooksis Jeesuse juurde, põlvitas Tema ette ja küsis: „Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“ (Mk 10:17–18) See noormees oli olnud hea poiss sellest ajast peale, kui ta midagi mäletas. Jumala käsud olid olnud talle algusest peale suunanäitajaks, ometi tundis ta oma südames, et midagi olulist on tema vaimulikus kogemuses puudu.
Jeesus nägi noormehe sügavat vajadust ja soovis selle rahuldada. Armastusega tema peale vaadates esitas Ta noormehele kutse saada Tema järelkäijaks. Siin ilmnes aga kaks tõsist takistust. Esimene seisnes selles, et jüngriks saamine eeldas lahti ütlemist kõikidest maistest segajatest. Noormehe jaoks oli see tema suur varandus. „Üks asi puudub sul,“ ütles Jeesus. „Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas.“ Teine takistus oli aga see, et noormees ei tundnud Jeesuses ära Jumalat. Kui Jeesus oli tema jaoks vaid hea õpetaja ja ei midagi enamat, siis ei olnud tõesti loogiline loobuda Tema järgimise nimel kõigist ajalikest hüvedest.
Taevariik ei saa olla maise elu ja tegevuse kõrvalprodukt. Kui taevariigile pühendumine ei ole kõikehõlmav, siis jäävad selle väravad inimesele suletuks. Inimese rikkus, mis taevariigile pühendumist segab, võib olla ka täiesti tühi-tähi, aga inimene tunneb ennast rikkana. Tal on midagi nii kallist, mida ta ei ole nõus taevase aarde vastu välja vahetama. Rikkus, mis taevariigi teed nõelasilmana takistab, on eelkõige kinni inimese peas. Sellepärast kiitis Jeesus õndsaks vaimust vaeseid ja ütles, et nende päralt on taevariik (Mt 5:3).
Inimlikult on enda arvates rikka, targa ja hea inimese pääsemine taevariiki niisama ilmvõimatu kui kaameli pugemine läbi nõelasilma. Ometi on Jumalale kõik võimalik. Jeesus ei lakanud rikast noormeest armastamast ka siis, kui too Tema juurest kurvalt lahkus. Püha Vaimu mõjutusel võis ka see noormees hiljem muutuda vaimust vaeseks ning ühineda usklike hulgaga, kes tunnistasid Jeesust maailma Lunastajana ning kellel „oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine“ (Ap 4:32). Seesama lootus kehtib meie igaühe kohta.
Issand, aita meil loobuda kõigest, mis takistab järgimast Sind ja avamast oma süda täielikult Sinu armastusele ja juhatusele. Anna meile jõudu olla vaimust vaesed ja elada nii, et meie aare oleks taevas, mitte maises rikkuses.
Hele Kulp