Jeesus kasutas kujundit pimedast, kes juhib teist pimedat, selleks, et näidata pärimuste järgimise ja õpetamise ohtlikkust. Selge on see, et selles kogukonnas, kus Jeesus liikus, olid oma traditsioonid, mida inimesed järgisid. Kuna nad tegid seda kriitikavabalt ehk pimedalt, võis neid nimetada pimedateks. Hullem oli aga see, et neid õpetusi sisendati ka teistele, taipamata nende juhiste tegelikku mõtet. Inimesed, kellel oli kirjatundja positsioon ja kuulsus, ei tundnud Kirja sisuliselt, vaid nad lugesid kirjatähte ja täitsid seda sõnasõnaliselt. Vähe sellest, nad õpetasid seda ka teistele kui Jumala tahet.

Mina ei näe Jeesuse hinnangus nende kohta mingit lootust. Kui pime juhib pimedat, siis on auku kukkumine kindlustatud mõlema jaoks. Kahjuks on ka tänapäeval neid, kes ei suuda või ei taha näha ei Piibli ega Ellen G. White’i lugemisel sõnade taga mõtet. Seetõttu näen ma neid loomas ja õpetamas oma ranget ja ahistavat reeglistikku, mida Jumal ei ole sellisena mõelnud. Väga kurb on kohata inimesi, kes oma võimete poolest võiksid teisi juhatada või kes seda oma positsiooni poolest peaksid tegema, kuid kelle sisemine kompass on pimestatud omaenda tahtmistest ja lemmikideedest. Jeesus jättis sellised rahule ja käskis ka teistel seda teha. Selgitusi jagas Ta neile, kes Teda päriselt mõista tahtsid.

Hea Issand, palume, et Sina avaksid meie silmad ja südame, et suudaksime Tõde mõista ja elada. Aita meid mitte lasta end petta pimedate teejuhistest, vaid järgida Sinu sõnu, et me ei kukuks auku. Täida meid oma Vaimuga, et me saaksime olla teistele Sinu armu ja tõe teel valguseks ja juhiks.

Hele Kulp