Põlluvilja kasvamine on protsess. Sügisese vihmahooaja järel külvatud seeme idaneb, tõuseb orasena kasvama ja seejärel võib kogeda päris raskeid talviseid aegu. Muidugi mõista ei ole Iisraeli talved nii karmid kui Eestimaa talved, kuid see ei tähenda, et see oleks mõnus aeg. Kes on talvisel ajal mõelnud Iisraeli pageda, et seal soojust nautida, on arvatavasti pettunud. Lisaks külmale kahanevad põldudel ka niiskusevarud. Taimede kasv tundub olevat peatunud. Siis aga saabub kevad ja hilise vihma aeg, mis annab viljade valmimiseks ja küpsemiseks mõnusa tõuke. Märts ja aprill toovad vihma, mis on saagi mõttes elulise tähtsusega. Araablaste vanasõna ütleb: „Hiline vihm on inimeste elu.“ Hilisest vihmast oleneb, kas varasemad pingutused külvamisel ja kannatlikkus läbi raskusterohke talve saavad lõikusajal tasutud.

Usuelus on sarnaselt taime kasvuga erinevad etapid. Külvatud seemnest torkavad esimesed noored võrsed oma nina mullast välja. Nad on ilusad, värsked ja tublid. Kasvamine läheb päris ladusalt. Mingil hetkel tulevad aga raskused. Taimed tunnevad, et ei ole nii soe, kui tahaks. Armastust jääb justkui puudu. Toitu ei saa piisavalt kätte, sest kuivus pitsitab. Maailmas on kristlased välja pandud igasugustele raskustele, nii väljast puhuvatele tormituultele kui sisemistele vajakajäämistele. Inimlik vastus sellisele olukorrale on rahulolematus. Sellepärast on prohvet Hoosea üleskutse hoolimata kõigest tunda Jumalat või vähemalt püüda seda teha.

Pühade kannatlikkus on see, mis saab tasutud. Jumala tundmise õppimine ei pruugi käia lihtsalt. Vahel võib olla tunne, et minu jaoks usk ja Jumal ei tööta. Lahenduste ootamine võib olla aeganõudev ja kurnav, aga Jumala tõotatud kevadine vihm tuleb! See tuleb kaunilt kui koidupuna. Vaimu töö toob ilmsiks sellise vilja, mida ma poleks arvanudki enda juures leida. Koos Jumalaga käimine muutub elu igapäevaseks osaks. Paulus nimetab seda eluks Vaimus. „Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees.“ (Rm 8:9)

Jumal on meiega kannatlik. Olgu ka meil endil enda suhtes kannatlikkust, püsivust ja vastupidavust! Nõndasamuti kui meil tuleb andeks anda oma võlglastele, tuleb meil andeks anda ka iseendale ja taas uskuda ja püüda Jumalast aru saada. See, mida ootame, tuleb enamasti ootamatult. Ka palvevastused hilise vihma suhtes.

Kallis Taevane Isa, palun valmista meid vastu võtma Sinu hilist vihma, mis toob vaimuliku kasvu ja viljakuse. Aita meil kannatlikult oodata ja usaldada Sind ka raskustes, teades, et Sinu tõotused täituvad õigel ajal.

Hele Kulp