Suur reede on liikuv kristlik püha, mida tähistatakse ülestõusmispühadele eelneval reedel. Evangeeliumide järgi löödi Jeesus risti just reedel, „pühade valmistuspäeval“ enne sabatit (Jh 19:42). Kuna Kristuse ristisurm on kristliku usu alus ja lootus, nimetatakse seda päeva kas pühaks, heaks või suureks. Suures osas maailmast on suur reede oodatud ka riikliku pühana, st tööst vaba päevana. Enamikus kristlikest kirikutest on tavaks pidada suurel reedel erilisi jumalateenistusi ning selleks puhuks on kirjutatud erilisi muusikateoseid, näiteks Johann Sebastian Bachi „Matteuse passioon“.
Huvitav on asjaolu, et katoliku kirikus kasutati kuni 1955. aastani suure reede kohta ladinakeelset nimetust Feria sexta in Parasceve (hingamispäevaks valmistumise reede), 1970. aastal võeti kasutusele aga lühem termin Feria sexta in Passione Domini (Issanda kannatuse reede). Ehkki nii suur reede kui ülestõusmispüha on kiriku poolt sisse seatud pühad, toovad need hästi esile kannatusnädala kõige vaiksema päeva – hingamispäeva. Sellest päevast räägitakse vaiksel nädalal kõige vähem. Ometi on just seda päeva käskinud pühitseda mitte inimene, vaid Jumal. Lähemal vaatlusel on suurel reedel ja hingamispäeval sarnaseid jooni.
Rahvasuu ütleb, et suur reede on nii suur püha, et sel päeval ei kasva isegi rohi. Vaatamata oma usule või uskmatusele oleme inimestena sunnitud sel päeval oma tööd-tegemised katkestama, sest selline on riiklik otsus. Hingamispäeva kohta ütleb aga Jumal oma Sõnas: „Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust.“ (2Ms 20:10)
Kannatusnädalale pühendatud teoste ja jutluste üheks ja ainsaks teemaks on Kristuse ohvrisurm. Sarnaselt on hingamispäev lisaks loomistööle ka lunastustöö mälestusmärk: „Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja /---/ sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.“ (5Ms 5:15)
Nende kahe päeva vahel on siiski üks suur erinevus. Suurel reedel meenutavad kristlased oma Issanda kannatusi, mida on põhjustanud nende mäss Jumala vastu. See on leinapäev. Hingamispäeva nimetatakse ka rahupäevaks, mil Jumal tahab taastada inimese terviklikkuse. Kristuse ohver oli selleks lõplik, täielik, piisav. Lahenduse patuprobleemile saab tuua üksnes suur Jumal: „Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28)
Jumal, aita meil mõista Sinu suure armastuse sügavust suure reede kannatustes ja hinge puhkuse tähenduses hingamispäeval, et me leiaksime Sinu poja, Jeesuse Kristuse ohvrisurmas rahu ja uue lootuse.
Kaja Võlma