Jeesus rääkis meile kitsast teest, teest, mis pole kerge, kuid viib tõelise eluni. Ta võrdles kahte teed: ühte laia ja lihtsat, mis viib hävinguni, ning ühte kitsast ja rasket, mis viib eluni. Kitsa tee mõistmine ja valimine on Jeesuse järgimise võti.

Kitsas tee ei ole populaarne ega lihtne. See nõuab pingutust, distsipliini ja mõnikord ohverdamist. Lai tee on rahvarohke ja lihtne, kuid kitsas tee nõuab, et elaksime Jumala tahte järgi, isegi kui see on raske või ebapopulaarne.

Kristlastena on meid kutsutud kõndima kitsal teel, tehes valikuid, mis peegeldavad meie usku Jeesusesse. See tähendab igapäevaseid otsuseid järgida Jumala käske, isegi kui see on raske.

Kitsal teel kõndimine tähendab, et peame lootma Jumalale. Me ei saa seda üksi teha. Jeesus ütleb meile: „Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.“ (Jh 15:5) Me peame jääma Jeesuse lähedale, paludes Tema abi ja jõudu.

Kitsas tee tõotab elu – igavest ja täisväärtuslikku elu Kristuses. Kuigi teekond võib olla raske, on sihtkoht seda väärt. Kitsas tee viib meid lähedasema suhteni Jumalaga, tõelise rahu ja kestva rõõmuni. Maailmas, mis pakub palju lihtsaid ja ahvatlevaid teid, peame meeles pidama kitsa tee suurt tasu. Heitlused ja ohverdused on väikesed võrreldes igavese rõõmuga, mis meid ees ootab (2Kr 4:17).

Issand, tänan Sind, et sa näitad mulle kitsast teed, mis viib ellu. Aita mul täielikult pühenduda Sinu järgimisele, isegi kui tee on kohati raske. Anna mulle jõudu ja tuleta meelde igavest tasu. Kujunda mind, et oleksin sellel teekonnal rohkem Kristuse sarnane.

Matthew Lombart