Ühel õhtul koputati uksele ja kui ma avama läksin, oli seal üks mu sõber, kes ulatas mulle ümbriku. Olin elevil, mida sisaldab see ümbrik, mida oli vaja isiklikult kohale toimetada. Jaa, ka sisu oli eriline, see oli kutse, aga mitte lihtsalt, et oled oodatud mu juubelile. Kõigepealt oli pikk tekst; mu sõber oli kirjutanud loo, kuhu olid sisse kirjutatud kõik inimesed, kelle ta oma juubelile kutsus. Igaühe kohta oli märgitud, mis asjaoludel on kohtutud ja miks just üks või teine kutsutu on eriline.

Kahjuks ma ei käinud seal peol. Samal ajal oli üks teine üritus, mis oli samuti ammu planeeritud ja ma pidin valima…

Kas teie olete saanud erilisi kutseid? Usun, et jah. Kas oled saanud kutse Jumalalt? Usun, et kutse Jumalalt jõudis sinuni mingil väga erilisel viisil. Minuni jõudis küll!

Kutse on jõudnud minuni kildhaaval ja sellest on kokku saanud imekaunis mosaiik. Kusjuures iga kild eraldi on samuti täiuslik meistriteos. Samas loodan ma, et neid kilde lisandub veel ja veel ning minu kutsemosaiik saab iga päevaga kaunimaks ja erilisemaks. Kutse Jumalalt paneb mind tundma, et Ta tõeliselt hoolib minust, Ta on minule mõelnud. Lisaks sellele, et Ta kutsub mind osadusse juba nüüd, pakub Ta midagi uskumatult head ja põnevat, mind on ootamas midagi kirjeldamatut. Siinkohal kasutaksin Pauluse sõnu: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.“ (1Kr 2: 9)

Jah, kutse on olemas! On olemas ka teadmine, et kutsuja on usaldusväärne. Kuid ometi on Jeesus jutustanud ühe mõistuloo, kus taevariiki kujutatakse kuningana, kes korraldab pulmapeo ja kutsub kõiki sellest osa saama. Lugu lõpeb nii: „Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.“ (Mt 22:5–6)

Jeesus pole seda lugu asjata jutustanud, kuigi võime mõelda, et minu kohta see küll ei käi.

Mina ei jõudnud oma sõbra juubelile, kuigi olin kutsutud, ka tunnen ja tean oma sõpra, et ta on usaldusväärne ja kindlasti oli oma peo suurepäraselt ette valmistanud. Jah, mul on kahju, ma valisin midagi muud.

Aga see pidu, kuhu Jumal on meid kutsunud? Ja mitte ainult pidu, vaid uus elu uueks loodud kaunis ja just mulle planeeritud kodus! Kuidas sellega on? Ma pean tõsiselt järele mõtlema, ega äkki mingi äritehing või põllutöö või hoopis puhkusereis või lihtsalt mugavus (loe: laiskus) ei saa segavaks faktoriks. Jeesus on meid hoiatanud, et tekivad segavad olukorrad, mis tahavad meie kohtumist Jumalaga nurjata.

Kuidas on võimalik vältida sellist olukorda, et me jääme peost ilma, olgugi et oleme kutsutud?

Armas Jumal, aita mul alati kuulda ja vastu võtta Sinu kutse, et seaksin oma elu keskmesse Sinu tahte ega laseks end mööduvatel asjadel segada. Anna mulle tarkust ja pühendumust, et võiksin alati valmistuda Sinu suurimaks kingituseks, osaduseks Sinuga igavikus.

Virve Toom