Rooma, praeguse Itaalia riigi pealinn, oli Uue Testamendi ajal üks võimsaimaid linnu kogu maailmas. Kuigi Rooma linn rajati legendi järgi juba 753. aastal eKr ja tegelikkuses oli vastav piirkond asustatud veel varem, ei ole Roomat kordagi Vanas Testamendis mainitud. Põhjus on tõenäoliselt selles, et iisraellaste jaoks said Rooma linn ja samanimeline vabariik oluliseks alles 63. aastal eKr, kui kindral Pompeius vallutas Jeruusalemma ja seda ümbritsevad alad.

Piiblis on Roomast kirjutatud peaaegu eranditult seoses Paulusega, kelle eluajaks oli Rooma vabariigist saanud impeerium. Paulus, kes kuulutas inimestele kartmatult Jeesusest, sattus tihti vastuollu nii juutide kui ka paganatega. Kuigi ta ei hoidunud raskustest kõrvale, ei kõhelnud ta võimalusel oma elu kergemaks muutmast ja kasutas kahel korral ära tõsiasja, et lisaks juudi päritolule oli ta Rooma kodanik, kellele kehtisid teiste impeeriumi elanikega võrreldes eriõigused. Siinkohal on Paulus minu meelest hea eeskuju tänapäeva kristlaste jaoks. Teistele inimestele Jumalast rääkimist ei peaks küll raskuste tõttu katki jätma, aga samas ei ole midagi halba selles, kui kristlane kasutab endale antud võimalusi ebameeldivatest olukordadest pääsemiseks.

Apostlite tegude raamatu kahes viimases peatükis kirjeldatakse Pauluse teekonda Rooma linna. Iseenesest oli Rooma mineku põhjus kõike muud kui meeldiv: Paulus oli Jeruusalemmas kinni võetud ja juudi usujuhid soovisid teda tappa ning selleks, et mitte Suurkohtu kätte sattuda, nõudis Paulus Judea maavalitsejalt Festuselt keisri kohut. Samas ei paistnud Paulus end keerukatest oludest liialt häirida laskvat. Ta kasutas väga tulusalt nii oma teekonda Rooma kui ka Rooma linnas vahi all viibimist, kõneldes igal võimalusel Jeesusest, Tema surmast ja ülestõusmisest ning selle kaudu inimestele osaks saanud lunastusest.

Pauluse loost torkab kindlasti silma tema julgus, aga veel enam rõhutab see evangeeliumi väärtust. Hea sõnum Jeesusest ja päästest Tema läbi oli Pauluse jaoks nii tähtis, et ta oli selle pärast valmis kogu oma senise elu jätma, kannatama kõiksugu raskusi ja reisima viimaks vangina Rooma, kus ta keiser Nero ajal märtrina hukati. Pauluse elu on ere näide sellest, kuidas armastus Jeesuse vastu annab inimesele jõudu ja paneb ta rõõmu lunastuse üle ka teistega jagama. Või, nagu Paulus oma kirjas roomlastele teatas: „Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub.“ (Rm 1:16a)

Armas Issand, anna mulle Pauluse julgust, et ma võiksin kartmatult tunnistada Sinu armust ja päästest hoolimata raskustest, millega silmitsi seisan. Aita mul alati kasutada iga võimalust levitada evangeeliumi ning jagada Sinu armastust.

Ly Kaasik