Väljend pärleid sigade ette heitma on üks neid Piiblist pärit ütlusi, mis on kanda kinnitanud ka igapäevakeeles. Tavaliselt mõeldakse sellega, et pole mõtet suruda inimestele peale midagi, mida nad ei oska hinnata. Näiteks ei ole tarvis kutsuda muusikakauget inimest kontserdile või kinkida raamatuid kellelegi, kes pole kirjandusest huvitatud. Kuna inimeste võrdlemist sigadega peetakse enamikus – kui mitte kõigis – kultuurides solvavaks, ei kasutata vastavat väljendit aga ainuüksi niisuguste inimeste kohta, kes lükkavad tagasi selle, mis neid ei huvita. Lisaks peitub sigade ja pärlite metafooris kriitika inimeste kohta, kes keelduvad sihilikult väärtustamast midagi, mis võiks neile kasu tuua. Näiteks võib niisugust ütlust kasutada olukorras, kus üks inimene püüab teisele head ja tarvilikku nõu anda, aga teine lükkab selle pilgates tagasi.
Piiblis on soovitus „ärge heitke oma pärleid sigade ette“ osa Jeesuse peetud Mäejutlusest, Matteuse evangeeliumi 7. peatüki 6. salmi esimene pool. Tavaliselt tõlgendatakse seda soovitusena mitte suruda oma usku peale inimestele, kes ei taha Jumalast midagi kuulda. Mt 7:6 teine pool kõlab järgnevalt: „... et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks“. Kui inimesed ei tunne Jumala vastu huvi või on Tema suhtes lausa vaenulikult meelestatud, võib neile Jumalast rääkimine tuua rohkem kahju kui kasu. Kellelegi ei meeldi, kui teda sunnitakse vastu tahtmist midagi tegema, ja kuigi pealesurutu võib iseenesest olla hea, tekitab sundus pigem trotsi ning meelepaha. Vägisi kuulutatud evangeelium ei too uskmatuid inimesi Jumalale lähemale, vaid viib neid Temast kaugemale ja rikub peale selle suhteid liiga innuka kuulutajaga.
Mäejutluses eelneb sigade ja pärlite võrdumile käsk, et inimesed ei mõistaks teiste üle kohut ega püüaks oma venna silmast pindu välja tõmmata, kui neil endal on palk silmas. Kuigi eeltoodud väljend sisaldab endas hukkamõistu „sigade“ kohta, sobib see kokku ka keeluga kaasinimeste üle kohut mõista. Mina ei otsusta selle üle, kas teine inimene läheb hukka või pääseb, ning seega pole mul tarvis võtta enda peale vastutust tema usuelu eest. Pealesurutud kuulutustööst hoopis edukam lähenemine on jätta kaasinimesed Jumala hoolde ja lasta Jumalal tegutseda just nii kiiresti või aeglaselt, nagu Tema paremaks peab. Elades ise armastuses Jumala ja teiste inimeste vastu, kuulutan ma evangeeliumi oma tegudega palju mõjusamalt kui sõnadega. Sedasi saavad inimesed minu ümber võtta Jumala oma ellu vastu just siis, kui nad selleks valmis on.
Hea Jumal, anna mulle tarkust jagada Sinu armu ja tõde ainult siis, kui teise inimese süda on selleks avatud. Aita mul olla kannatlik ja usaldada, et Sina juhid igaüht õigel ajal ja viisil.
Ly Kaasik