Kui me mõtleme Jeesuse tulekule ja sellega seotud sündmustele, siis jagab meie mõte kõik inimesed kahte leeri. Teame, et Jeesuse tulekul ja hiljem Uue Jeruusalemma saabumisel uuele maale on kõik inimesed kas päästetute leeris või hukkamõistetute leeris. Meile tulevad kohe meelde tähendamissõnad sikkudest ja lammastest, viljast ja umbrohust, rumalatest ja tarkadest neitsitest. Nende leeride vahel on tagasipöördumatu lõhe ja vastasseis.
Niimoodi kahe leeri kujutluspilti meeles kandes võivad meil vahel kahe silma vahele jääda need piiblisalmid, mis räägivad hetkest, mil kõik inimesed Jeesuse ees kummardavad. Ometi on Uues Testamendis päris mitu prohvetlikku pilti sellest, kuidas ühel põgusal hetkel tunnistavad kõik inimesed, kes kunagi on ilmavalgust näinud – ja lisaks neile ka taevased loodolevused, sõltumata sellest, kas nad on valinud Jumala või Tema vastase poole –, et Jeesus on Issand ja et Jumal on samavõrra armastav, kui Ta on õiglane. Seda pilti on raske vaimusilmas näha, see on liiga suur, et inimmeel võiks seda lõpuni haarata. Aga just sellest Piibel meile kõneleb. Enne seda kui Jumala vastu mässu tõstnud inglid ja inimesed lähevad vastu oma igavesele surmale, enne seda kui päästetute ees avatakse uue maa väravad, langevad kõik – kõik! – oma põlvedele ja iga viimane kui keel selles universumis tunnistab, valjult kui suurte vete kohin: „Jeesus on Issand! Jeesus on Issand!“ See on küll vist ainus hetk meie Maa ajaloos, kui kõik inimesed on korraga sama meelt. Tõde valitseb korraga kõigi loodolevuste meeles. Universumi valitsejale kuulub au ja tunnustus, mida Ta on tõeliselt väärt. Kõik on põlvedel, kummardades ainsat tõelist Issandat. Paljudele nende seast on Jumala kummardamine ammusest ajast tuttav tegevus, teised teevad seda oma elus esimest ja viimast korda. Aga nad teevad seda, sest nad ei saa teisiti. Kui nad ainult oleksid varem Jumala ees oma põlvi nõtkutanud!
Täna hommikul on meie ees valik: kas põlvitame oma Issanda ees või mitte, kas paneme tähele Tema häält ja juhatust või mitte, kas armastame Teda või mitte. Olgem need, kes langevad põlvedele nüüd. Olgem need, kes tunnistavad oma eluga praegu: „Jeesus on Issand!“
Jumal, täname Sind Sinu armu ja õiguse eest. Aita meil juba täna kummardada Sinu ees, tunnistades oma eluga, et Jeesus on Issand. Juhi meid oma tõe ja armastuse teel, et oleksime alati ustavad ja tunnistaksime Sinu suurt nime kogu universumi ees.
Mervi Cederström