Manna on üks neist kuulsatest heebreakeelsetest sõnadest Vanas Testamendis, mida keegi ei ole osanud tõlkida ja mis on sellepärast otse heebrea keelest üle võetud. Kuidas sa tõlgid sõna, millel ei ole su emakeeles mingit vastet ega isegi mitte ideed, millele see võiks vastata? Nii on manna jäänud müstiliseks ja teoloogidele palju kõneainet pakkuvaks aineks, mille maitse ja saladus suri koos Moosese-aegsete iisraellastega.

Manna on nagu esimese klassi lihtne ja kõigile arusaadav õppetund Jumala hoolitsusest. Need varased aastad pärast Egiptusest lahkumist on täis selliseid õppetunde – Jumal on justkui kooliõpetaja, kes peab oma õpilastele selgeks tegema enda olemuse ning elu peamised põhimõtted. Aine, milles ikka ja jälle läbi kukuti (ja milles ka meie, olgem ausad, ikka ja jälle läbi kukume), oli Jumala hool. Nii korraldaski Jumal praktilise kursuse: Ta lasi igal hommikul maha sadada salapärasel mannal, andis enne hingamispäeva kahekordse koguse ja lasi nädala sees ahnitsejate manna järgmiseks hommikuks ussitama minna. Selgemat sõnumit Jumalast ja Tema igapäevasest kaitsest ning hoolitsusest ei oleks saanud anda.

Manna lõpp on sama huvitav kui alguski. Kui Iisraeli rahvas oli üle Jordani tõotatud maale läinud, siis „paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja kõrvetatud viljapäid. Selsamal päeval, paasapühale järgneval päeval, kui nad sõid maa viljast, lõppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat.“ (Jos 5:11, 12) See õppetund oli nüüd läbitud, edasi tuli järgmine kursus – omaenda töö ja vaevaga välja teenitud leiva kursus. Jumal ei tahtnud, et iisraellastest saaks abitu rahvas, kes ei suuda endale ise toitu lauale tuua. Nüüd pidid nad asuma palehigis ja ohakate-kibuvitstega võideldes ise endale leivavilja kasvatama. Aga mälestus Jumala erilisest hoolest manna-aastatel pidi sügavale mällu jääma.

Meiegi vaimulikul teel on erinevaid etappe. On neid, mil vajame kinnitust Jumala hoolest ja kohalolust selgelt ja imeliselt, samas on ka neid aegu, mil Jumal õpetab meile iseseisvust ning jääb ise veidi varju. Ükskõik millisel teelõigul me parajasti oleme, olgem jätkuvalt tänulikud Jumala hoolitsuse eest ning hoidkem südames alal imelisi kogemusi Jumala ligiolust.

Issand, tänan Sind Sinu igapäevase hoolitsuse ja armastuse eest, nagu Sa iisraellasi mannaga toitsid. Aita mul usaldada Sind iga päev, teades, et Sa varustad mind kõigega, mida vajan. Õpeta mind sõltuma Sinust nii lihtsates kui ka keerulistes olukordades ning aita mul jääda tänulikuks kõigi Sinu õnnistuste eest, olgu need ilmsed või varjatud.

Mervi Cederström