F. D. Bruner märgib, et „Jeesus alustas oma jutlust tingimusteta õrnusega“, kuid „lõpetab selle tingimusteta järeleandmatusega“. Pärast alustamist õndsakskiitmiste mitmekülgsete õnnistustega lõpeb jutlus selle lõpusalmides korduvate kohtustseenidega. Jeesus justkui ütleks meile, et Tema sõnum ei ole intellektuaalne valik ega üks filosoofia mitme seast, mille vahel me võiksime valida.

Mäejutlus lõpeb Matteuse 7. peatükis kolme jõulise eshatoloogilise (lõpuaja) illustratsiooniga, mis on seotud kohtumõistmisega ja kristliku pühendumisega: kaks teed (salmid 13, 14), kaks puud (15–20) ja kaks ehitajat (24–27).

Matteuse evangeeliumis ei ole kohtustseenid mäejutlusele ainuomased. Matteus vahendab meile viis Jeesuse jutlust ja neli neist lõpeb kolme kohtustseeniga. Nii on 10. peatüki misjonijutluse kolm viimast osa (salmid 32, 33; 34–39; 40–42) seotud lõpuaja hüvede ja karistustega. See kehtib ka 13. peatüki kolme viimase tähendamissõna kohta (salmid 44; 45, 46; 47–50) ning Jeesuse lõpuajajutluse kolme viimase tähendamissõna kohta Matteuse 24. ja 25. peatükis (salmid 1–13; 14–30; 31–46). Ühes Jeesuse tähtsamatest õpetusjutlustest Matteuse evangeeliumis, mis ei järgi kolme lõpuaja hoiatuse mustrit, puudub ainult kolmekordsuse aspekt, mitte lõpuaja tasu ja karistuse element. Nii lõpeb jutlus andestusest Matteuse 18. peatükis tähendamissõnaga karistusest neile, kes keelduvad andestamast oma ligimesele.

See korduv õpetus lõplikust kohtumõistmisest Matteuse evangeeliumi kõigis viies Jeesuse jutluses ja nende kohtustseenide sidumine kristliku käitumisega on oluline. Jeesus ütleb meile korduvalt, et see, kuidas me oma elu elame ja teisi inimesi kohtleme, on Jumala jaoks tähtis. Seepärast peab tähtis olema ka see, kuidas me iga päev elame.