Vanas Testamendis on Jumala kartus läbiv teema, eriti 5. Moosese raamatus. Sellel on oluline osa Jumala rahva elus ja kummardamisel. Iisraellastel palutakse pidevalt karta Jumalat (5Ms 10:12) ja julgustada teisi sama tegema
(2Aj 6:31), sest kui nad seda ei tee, ei jää nad enam Jumala juurde. Vanaheebrea keeles on Jumala kartus yr’ et-yhwh. Selles sõnapaaris peljatakse loomulikult kõige rohkem sõna kartma. Kõige lihtsamas tähenduses tõlgib enamik teadlasi verbi yr’ kas ‘kartma’, ‘kartlik’ või ‘hirmul olema’ varieeruvas intensiivsuses. Teine levinud tõlge sellele sõnale, peamiselt siis, kui yr’ on ühendatud Jumalaga, on ‘austama’ või ‘aupaklik olema’. Sõna algne tähendus, mille täiskasutus on küll keele ja aja muutumise tõttu hajunud, on ‘värisema’ või ‘lõdisema’.
Teoloogide sõnul kasutatakse sõna yr’ Piiblis viie nurga alt. Esiteks hirm kui emotsioon, mille kõige paremaks näiteks on juutide emotsionaalne reaktsioon Jumala ilmutusele Siinai mäel või kui vilistid kuulsid iisraellaste rõõmukisa (1Sm 4:7). Teine kategooria on intellektuaalne halva ootusärevus, mida võib näha siis, kui Jaakob kardab 1Ms 31. peatükis, et tema perekond võetakse talt ära. Kolmas viis on aukartus või austus, mida tuntakse oma vanemate vastu, Jumala või pühade paikade vastu. Sellest järgmine on õige käitumine või vagadus. Nii mõneski kohas käsitletakse kartmist kui moraalse eluviisi sünonüümi. Võimalik, et tänapäeva jumalakartuse kasutus arenes sellest, et inimesed pidasid õiglase elustiili ja valikute ajendiks hirmu. Sellist jumalakartust hindas Jumal Egiptuse ämmaemandate seas 2. Moosese raamatus ning seda sai omandada Seadust lugedes. Viies ja viimane kategooria on ametlik religioosne jumalateenistus. Seda väljendatakse organiseeritud jumalateenistuse vormides, nagu kirjeldatakse 2. Kuningate raamatus, kus iisraellased kardavad teisi jumalaid (2Kn 17:7–14). Jumalakartuse ja seaduse järgimise vahel on märkimisväärselt tihe seos. Nende kahe omavahelist seost saab vastavalt seletada ja mõista lepingu valemi kontseptsiooni alusel, kus jumalakartus on inimese ja Jumala lepingu peamine paragrahv.
Vaatamata selle mõiste laialdasele kasutusele Piibli aegadel kasutatakse sõna jumalakartus praeguses religioosses kogemuses suhteliselt harva, aga me ei tohiks peljata Jumala kartmist, olgu see ükskõik milline nimetatud versioonidest. Jumal väärib meie aupaklikkust ja olgem ausad, vaenlasena oleks Ta väga hirmuäratav. Jumal on küll sügavalt armastav, aga see ei tee Teda nõrgaks. Ei ole kedagi vägevamat ega võitmatumat kui elav Jumal. Kartke Teda ja allutage endid täna Temale.
Kallis Jumal, aita meil mõista Jumala kartust ja elada selles, austades Sind sügava aupaklikkusega, mis peegeldab Sinu vägevust ja armu. Õpeta järgima Sinu seadusi ja elama Sinu ees ausalt, et peegeldada Sinu armastust.
Krõõt Lõbus