Ühegi usuränduri tee pole sile kui asfalt. Kuri vaenlane ja tema saadikud ei soovi, et ustavad sihini jõuaksid. Nad ründavad mõnikord otse, kuid enamasti ikka varjatult. Kui süda pöördub, siis algab alles tõeline eluvõitlus. Kuid meid pole võitlusväljale üksi tammuma jäetud. Meil on armas liitlane, meie kõige siiram sõber, meie Õnnistegija ja Sõna, kellena Ta elas meie keskel, täis armu ja tõde.

Kuidas läheb võitlus kokku rahuga, mida meilt nõuab kiri heebrealastele? Liig sageli on taotletud võitlust ja võite, aga mitte rahu. Jeesuse ajal ja nii enne seda kui hiljem on olnud õpetajaid, kes sarnaselt variseridega juhatavad alles usuteel käima hakanuid jõhkrale ja julmale eduteoloogia alusel põhinevale võitlusele. Sellise võitleja sümboliks Pühakirjas on röövel Barabas. Ta oli nii rahva kui ka ülemate silmis väga austatud, lausa messiaks peetud mees. Võib arvata, et ristilt pääsenuna mahitas ta oma kaaslasi, kes edasi ristil rippusid, nõudma meie Lunastajalt, et Ta astuks ristilt maha ja aitaks iseennast ja meid. Ka kriminaalsete grupeeringute juhid hoolivad omamoodi oma käsualustest. Arvan, et nad ise võivad sellist hoolimist isegi armastuseks nimetada. Selline suhtumine pole Jumalalt pärit.

Kristus, kes oli Barabase kui Saatana esindaja täielik vastand, kuulutas alandlikkust ja tasadust ka suhtlemisel oma rahva vaenlastega. Rahu nõudmine või ehk parem oleks öelda nõutamine kõigi inimestega ei tähenda sugugi leppimist Jumala silmis ekslike seisukohtadega.

Jeesus mõõtis patu suurust. Ta ütles enne ristisurma Pilaatusele, et „nende süü, kes mu sinu kätte andsid, on suurem“. Pilaatus mõistis, et Jumala rahvas oli andnud Jumala Poja õelusest tema kätte ristilöömiseks. Alandliku, ent mõjuva sõnumiga tegi Jeesus talle selle arusaadavaks. Pilaatus ei pöördunud, aga Rooma ohvitser, kes seisis risti juures, pöördus. Kunagi ei või ette teada, kus õigel ajal öeldud tõe- ja armusõna vilja kannab.

Teine eluvõitluse osa on pühitsus. Liig sageli peetakse pühitsust vaid valede harjumuste mahajätmiseks. Noodsamad variserid ja arvatavasti ka Barabas olid paljud valed harjumused maha jätnud või polnud neil neid olnudki, kuna nad esindasid kogudust. Esimeses kirjas tessalooniklastele toob apostel Paulus esile pühitsuse peamised valdkonnad. Eriliselt tuleb vabaneda ebapuhtusest abielu- ja rahalistes suhetes. On kirjutatud: teie meelelaad olgu rahaahnuseta. On kirjutatud: hoiduge igasugu hooruse eest. Need on valdkonnad, mille ebapuhtus on inimsüdames nii sügaval, et puhtaks saab ainult Jumala töö tulemusena inimese südames. Kui Jumal millekski kohustab, siis ei jäta Ta inimest üksi võitlema. Meil on abi Temas ja see on kergesti leitav. Võtkem siis selles eluvõitluses abistajaks elu Issand, ja me väljume sellest võitjana.

Issand, tänan Sind, et Sa pole meid võitlusväljale üksi jätnud, vaid oled meie kõrval kui ustav liitlane ja Õnnistegija. Aita meid hoida oma süda puhas ja pühitsetud, et võiksime elada rahus ja võidus koos Sinuga.

Jaanus Riimets