Kui tõeni jõudmise viis oleks demokraatia, võidaks iga kord Saatan. Tal on hääled. On lihtne järgida Saatanat ja tema teed. Tegelikult on see loomupärane.

Mäletan, kui minust sai koguduse liige. Numbrid tähendasid mulle palju. Kuidas sai sellel väikesel adventkogudusel olla tõde, kui kõik suured kirikud ei uskunud kõike samamoodi? Nad ei pidanud seitsmenda päeva hingamispäeva, nad ei uskunud, et inimesed magavad oma hauas kuni ülestõusmiseni, nad ei rõhutanud Kristuse teenistust taevases pühamus jne. Kuidas saab adventistidel õigus olla?

Mul kulus aega mõistmaks, et eetiliste ja vaimulike tõdede üle otsustamisel loeb ainult üks hääl. Selleks hääleks on Jumala sõna Piiblis. Moraalne vähemus järgib seda Sõna oma elujuhisena. Enamiku lipukiri „Kõik teevad seda, nii et kõik on korras!“ ei liiguta neid. Nad on otsustanud järgida Piibli juhatust. Nad on kitsal teel.

Meie tänane tekst ütleb, et neid, kes leiavad kitsa värava, on vähe. See näib olevat tõsi, kuid see väide ei tähenda, et nende arv peab olema väike. Seevastu võime Matteuse 8: 11 lugeda, et „paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga taevariigis“. Ja Ilmutuse 7:9 ütleb, et päästetuid on „suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada“.

Sõna „pisut“ (Mt 7: 14) näib olevat võrdlev termin, mis näitab, et päästetuid on vähe võrreldes paljude teistega, kes lähevad kaduma.

Ja miks nad kaduma lähevad? Sellele vastab Matteuse 7:13, 14 kahe värava kohtustseen. Nad ei ole pühendanud oma elu Jeesusele; nad ei ole sisse läinud kitsast väravast, et rännata kitsal teel.

Kuidas on täna hommikul lugu sinuga? Kus on su kohustused? Kellele kuulub su kiindumus? Kust sa tead, et su vastused neile küsimustele on õiged?