Kui taeva ja maa Looja selgitas oma valikut rahva suhtes, siis tõi Ta põhjenduseks rahva väiksuse ja eelkõige selle, et Ta seda rahvast armastas. Jumalal pidi kõikide rahvaste seas olema oma esindusrahvas ja selleks sai Iisraeli rahvas ehk juudid. Kui ajalugu pinnapealseltki uurida, siis selgub iisraellaste ehk juutide osas kaks tõsiasja: väga paljud nii üksikisikutena kui tervete rahvastena on neid paaniliselt vihanud ja neid on kogu aeg kõigist rünnakutest hoolimata kaitstud ja alles hoitud. Loomulikult on kaitsjaks olnud Jumal.
Hoidmine pole suuresti olenenud nende truudusest oma Jumalale, kuigi ustavusperioodidel on rahva käsi loomulikult käinud paremini kui ustavusetuse päevil. Ometi on Jumal oma silmatera ikka ja jälle välja toonud. Suuremad väljatoomised olid Egiptusemaalt ja Paabeli vangipõlvest. Liiga tihti võttis rahvas kas siis hirmu või isemeelsuse tõttu omaks ümbritsevate rahvaste ebajumalad ja kombed. Lõplikult kulmineerus selline käitumismall, kui nad viskasid kividega surnuks ristikoguduse diakoni Stefanose. See sündis Stefanose tunnistuse peale.
Jeesuse ristilöömisega olid nad valinud endile messiaks kriminaalkurjategija ja esimese kristliku märtri surmamisega pitseerisid nad oma valiku. Sellest ajast peale sai Iisraeli kodakondsuse vaimulikus tähenduses ristikogudus.
Juudid on praegugi armastatud esiisade pärast. Apostel Paulus, keda juudid Iisraeli pealinnas Jeruusalemmas jõhkralt kohtlesid, kuulutas edaspidigi paljudes juutide kogudusekodades Kristusest. Ta ei eitanud kunagi Iisraeli rolli maailma ajaloos. „Juudile esiti, siis kreeklasele.“ Selline oli Pauluse seisukoht. Kui füüsiline Iisrael polnud enam Jumala ametlik esindaja, siis sai selleks vaimulik iisrael ehk kristlaskond. Paraku ei käitunud uus esinduskogu sugugi paremini kui eelmine. Kui Rooma võimud hakkasid juute taga kiusama, siis pöördus suur osa kristlaskonnast eemale Piibli põhimõtetest, mis olid ajalooliselt omased üksnes juutidele. Hingamispäeva ehk sabati asemel hakati pühitsema pühapäeva ehk päikesepäeva, mida pühitsesid ka roomlased. Hiljem ühinesid väga paljud kristlased roomlastega ka antisemiitlikes väljaastumistes ja selline suhtumine jätkus paljude aastasadade jooksul ning tekitas füüsilise ja vaimuliku iisraeli vahel umbusku ja vastuolusid kuni tänase päevani, mis küll osaliselt on leevenenud. Kuid siingi on omad väga suured ohud. Osa kristlaskonnast on omaks võtmas variseride õpetusi igavese elu kohta. Kristlaskond on läinud lõppkokkuvõttes sama teed, mille Iisraeli rahvas oli valinud Jeesuse eluajaks. Jehoova kutsub oma Sõna kaudu armastatud iisraeli enese juurde tagasi. Selle kutsumise ülesande on Jumal andnud eriliselt ka hingamispäeva pidavale kogudusele, meie kogudusele. Usaldagem Jumalat seda vastutusrikast ülesannet täites.
Hea Jumal, aita meil mõista ja tunnustada Sinu armastust ja truudust, mida oled Iisraeli rahva ja meie suhtes näidanud. Anna meile tarkust ja julgust, et täidaksime Sinu ülesannet armastuse ja tõelise usuga, olles Sinu esindajad maailmas.
Jaanus Riimets