Kui loeme mõnd sellist piibliteksti nagu meie tänane kirjakoht, mis räägib kutsutute ja valitute päästmisest, või näiteks samalaadset teksti Kirjast roomlastele 8:28–30, kus on kirjutatud: „Aga keda ta on ette määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud“, siis jääb mulje, et Jumal valis päästmiseks ühed inimesed, aga teisi ei valinud. Nendele ja veel mõnele sarnasele tekstile tuginedes töötas kuulus teadlane John Calvin 15. sajandil välja ettemääratuse teooria, mille kohaselt ei sõltu päästmise küsimuses inimesest midagi, kuna Jumal määras juba enne maailma loomist, kes pääseb ja kes mitte. Selle idee võtsid üles paljude filmide loojad ja raamatuautorid, mängides oma lugudes mõttega, et saatuse eest ei saa põgeneda.
15. sajandil elas veel teine teadlane, Jacob Arminius, kes ei nõustunud Calviniga ja juhtis tähelepanu sellistele Piibli tekstidele nagu 5. Moosese 30:19. Jumal kutsub iisraellasi oma tulevikku ise valima: „Ma olen pannud teie ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu.“ Täiendav tekst 1Tm 2:3–6 ütleb, et Jumal „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele“. Adventkogudus toetab Arminiuse arusaama, uskudes, et päästeandi pakub Jumal igale inimesele ja just inimesest sõltub, mis valiku ta teeb.
Kuidas me siis mõistame teksti, mida mainisime Kirjast roomlastele? Rooma kirikus tekkis kahjuks kahe grupi vastasseis: Jeesusesse uskuvad juudid pidasid end valitud rahvaks, arvates end paganlikest usklikest paremaks. Ja apostel Pauluse eesmärk on selles tekstis rääkida, et erinevatest rahvustest usklikud on Jumala lapsed ja Jumal valis nad juba enne maailma loomist. Seetõttu ei räägi see salm üksikute inimeste ettemääratusest, vaid terve rühma – paganate – päästmisest, keda Jumal tahab samuti päästa.
Kui loeme Vana Testamenti, näeme, et Jumala eriline rahvas, juudid, on tõesti kutsutud ja valitud. Selle rahva hulgast valis Jumal veelgi väljavalituma rühma inimesi: kuningad, preestrid ja prohvetid. Kuid on oluline märkida, et Uues Testamendis olukord muutub. Jeesus asutab koguduse ja kutsub kõiki, kes Temasse usuvad, selle liikmeteks ja eranditult teenimisele: „Teie aga olete valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse – teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.“ (1Pt 2:9–10)
Meie tänane tekst räägib Jeesuse suurest võidust. Täna kutsub Jumal meid seda võitu jagama. Me ei pea jalgagi lahinguväljale tõstma. Peame vaid asuma Jeesuse poolele, võttes vastu Tema oma isikliku kuningate Kuningana ja isandate Isandana. Valigem täna Jeesus ja siis oleme kutsutute, valitute ja ustavate seas!
Kallis Taevane Isa, tänan Sind, et oled meid kutsunud ja valinud oma rahvaks. Aita meil valida Jeesus oma Kuningaks ja Isandaks, et võiksime koos Temaga võita. Anna meile ustavust ja tarkust järgida Sind kõiges, et jääksime Sinu juurde lõpuni.
Ruslan Karlov