Galilea on piirkond Iisraeli põhjaosas, Vahemere ja Jordani jõe ning ajalooliselt ka Kinnereti järve ehk Galilea järve vahel, mis on meile Vanast Testamendist tuntud kui tõotatud maa. Tegemist on tõepoolest roheliste küngaste ja mageveekogudega paradiisiga, kus asub tänapäeva Iisraeli süda. Sellepärast on Iisraeli põhjaosa paljude arvates kõige ilusam piirkond pühal maal. Seal on roheliste küngastega maastik, metsadega kaetud orud, selge veega järved. Leidub isegi lumiste tippudega mägesid. Galileas asub ka Naatsaret, kus Jeesus üles kasvas.

Kuid Galileast rääkides ei saa mööda vaadata ka Galilea järvest. See on tänase päevani üks Iisraeli peamisi mageveeallikaid, mis asub 212 meetrit allpool merepinda ning millesse voolab sisse ja välja Jordani jõgi. See 21 km pikk ja 9 km lai järv on läbi aegade olnud tuntud ka oma kalarikkuse poolest.

Galilea on kõigile kristlastele armas ja südamelähedane ikka ühel põhjusel: Jeesus Kristus veetis seal oma lapsepõlve ning hiljem koos jüngritega suurema osa oma avalikust tegevusest. Huvitav on seegi, et Galilea maa nimi tuleb heebreakeelsest sõnast galil, mis tähendab maakohta, maanurka või piirkonda. Seega võib öelda, et Galilea oli ka Jeesuse maakodu, üks eriline maanurk.

Ent kuidas nägid seda paika tõelised juudid? Nende silmis ei kujutanud Galilea piirkond midagi head (Jh 1:46; 7:52). Juba Jesaja raamatus nimetatakse seda „paganate Galileaks“ (8:23). Seal elavat rahvast peeti vapraks, kuid ka kergesti mässule õhutatavaks. Kuid just kõike seda ja veelgi rohkemat oli ka Jeesus. Galilea oli igas mõttes viljakas piirkond, mis oli valmis vastu võtma Tema kõikemuutvat evangeeliumi. See oli hea pinnas, kuhu külvata. See oli tõotatud maa ka vaimulikus tähenduses.

Issand, tänu Sulle armu eest, mida oled näidanud Galilea roheliste küngaste ja selge veega järvede piirkonnas. Aita meil kogeda seda viljakat pinnast enda elus, et võiksime kuulutada kogu maailmale Sinu evangeeliumi.

Andres Ploompuu