Kui ma loen sõnapaari ustav sulane, siis tuleb mõtteisse lugu Piiblist, kus on meile väärt õppetund. Peremees andis igale sulasele ülesande hoolitseda tema äraolekul ühe osa vara eest. Kui ta tagasi tuli, siis päris ta aru ning avastas, et kaks neist olid varandust kasvatanud, kuid üks oli varanduse maasse peitnud, sest ta ei usaldanud oma peremeest, vaid kartis teda.

Nii nagu need kolm sulast said igaüks ülesande hoolitseda peremehe äraolekul teatud summa raha eest, on ka meil igaühel tähtis ülesanne hoolitseda selle eest, mille Jumal on meie hoolde usaldanud, kuni Ta on ära. Ta tuleb tagasi ja pärib igaühelt aru, Ta uurib, kas igaüks Tema sulaseist on olnud ustav selles, mis talle usaldati. Kas ta on olnud ustav rahaasjades, oma andide arendamises ja kasutamises?

Mis on need annid, mille Jumal on sulle andnud? Oled sa Jumalalt küsinud, mis on sinu annid? Oled sa neid ande arendanud? Kelleks on Ta sind kutsunud? Missuguse tööriistana soovib sinu Meister sind kasutada?

Minule on Jumal viimasel ajal eriliselt südamele pannud külalislahkuse anni arendamise. Mulle on alati meeldinud teiste teenimine, näiteks lapsena teistele pereliikmetele toidu ette kandmine. Praegu, kolme lapse emana meeldib mulle endiselt oma pere teenimine ja ka teiste inimeste – üks minu lemmiktegevusi on kingituste tegemine. Oma aja, oma pühendumise kinkimine on parim, mida saan kinkida kellelegi, kellest hoolin. Kuidas saan aga seda andi arendada ja veelgi paremini Jumala ja Tema lapsukeste heaks kasutada? Mis näitab sulle, et sulane on peremehele ustav? Mis teeb minust ja sinust ustava sulase?

Kui ma hommikul ärgates otsustan pühendada esimesed hetked Jumalale kui oma peremehele, siis on kogu ülejäänud päeva jooksul juba lihtsam Jumalale ja perele pühenduda, kuna algus on tehtud. Ta on minu juht ja tahab mulle parimat – paneme justkui päevaplaani koos paika. Kui mina hoian kogu päeva jooksul Jumala käest kinni, siis aitab Ta kõigel korda minna ja isegi kui vaenlane pillub takistusi, siis me saame koos neist üle. Takistused ei aja meid üksteisest kaugemale, vaid hoopis lähendavad. Kutsun sind pühenduma iga päev, just nii, nagu tegi ustav sulane, kes kasvatas oma isanda vara – ta usaldas ja pühendus. Kasvatagem meiegi oma isanda vara – olgu see siis külalislahkuse, laulu, pillimängu, kuulamise, teenimise, kõnelemise või kasvõi koristamise and. Arendagem oma ande neid kasutades teiste inimeste heaks ja Jumala austamiseks.

Armas Taevane Isa, aita mul ustavalt kasutada ja arendada neid ande, mille oled minu hoolde usaldanud, et võiksin neid kasvatada ja teenida nii Sind kui ka oma ligimesi. Juhi mind, et võiksin iga päev olla Sinu ustav sulane ja elada Sinu auks.

Külli Keel