Ilmutusraamat kirjeldab uut Jeruusalemma kui linna, mis laskub aegade lõpus koos pühadega – kelle Kristus oma tagasitulekul taevasse võttis – uueks loodavale maale. See linn on kirjeldamatult luksuslik: kalliskividest müürid, kullast sillutis, hiigelpärlitest väravad. See on hoomamatult suur – 2220 kilomeetrit nii pikkuses, laiuses kui kõrguses – nii et see ulatub kosmosesse välja. Seal on alati valge, sest seal puudub öö. Kuid mitte kõik see ei tee seda linna eriliseks.
„Kus on Jumal?“ on küsimus, mida meie praeguses maailmas võivad küsida nii usklikud kui mitteusklikud. See küsimus tõstatub siis, kui juhtub midagi äärmiselt ebameeldivat ja ebaõiglast, mida armastav ja õiglane Jumal justkui ei tohiks lubada. Mitteusklike jaoks sisaldub selles küsimuses järeldus, et Jumalalt polegi midagi oodata, sest Teda pole olemas. Usklike jaoks on see küsimus sügavam ja valusam. Tõepoolest, kui me ei näe Teda toimetamas nii, nagu me Temalt ootaksime, siis võib see küsimus tekkida ja meie usu proovile panna.
Uues Jeruusalemmas ei esita keegi seda küsimust, sest see on Jumala residents meie universumis. Vana Testamendi pühamus oli kuubikujuline ruum – kõige püham paik –, milles oli Jumala kohalolu hiilgus, ja see viitas Jumala taevasele troonisaalile. Uue Jeruusalemma hiiglaslik kuup kõneleb meile, et universumi kõige püham paik saab asuma uueksloodud maal – Jumala ligiolu ei ole enam nähtamatu, vaid nähtav kõigile usklikele, kes uskusid Tema nähtamatut ligiolu ja usaldasid Tema tegemisi veel selles patuses maailmas elades. Selles linnas on Isa ja Poja troon ning elustava veega allikas, mis sümboliseerib Püha Vaimu jätkuvat kosutavat mõju. Samuti on seal elupuu, mille juured ammutavad vett sellest samast elustava veega allikast. Uues Jeruusalemmas pole vaja lampe, sest selle valguseks on Jumala enda kohalolu auhiilgus.
Võime arvata, et Ilmutusraamatu kirjelduses on palju seda, mida võime võtta sümboolselt – näiteks linna suurus ja ehitusmaterjalid pole just praktilised ja sinna toovad oma hiilguse rahvaste kuningad, aga milleks uuel maal veel kuningad, kui kuningaks on Jumal? Aga see, et Jumal võtab oma residentsiks meie kord rikutud ja siis uueks loodud maa, on kindel ja hämmastav tõsiasi, mis kinnitab inimesele igaveseks Tema armu ja armastust.
Kallis Taevane Isa, täname Sind, et uus Jeruusalemm on Sinu kohalolu hiilgus ja armu täiuslik tõend, kus Sinu armastus ja õiglus saavad igavesti nähtavaks. Aita meil elada usus ja lootuses, et näeme ühel päeval Sinu kiirgavat trooni.
Toomas Lukk