Unenägudega on selline naljakas lugu, et mõned näevad neid ja mõned ei näe, või ehk oleks õigem öelda, et mõned mäletavad neid ja mõned ei mäleta. Meelde aga kipuvad eredamalt jääma just hirmutavad unenäod. Minu hirmuunenägu on selline, kus keegi minu lastest läheb kaduma. Õnneks ei ole päriselus füüsilises mõttes seda kunagi juhtunud, kuid on päris hull ärgata ahastava ja valu täis südamega ja kogeda, mida võiks lapse kadumine tegelikkuses tähendada.
Ilmselt on meile kõigile Piiblist tuttav kadunud poja lugu. Miks teda nimetatakse kadunud ja mitte lihtsalt ära läinud pojaks? Ühest küljest ilmselt selle tõttu, et isa selles loos tõesti ei teadnud, kus ta poeg oli. Ei olnud ühtegi telefonikõnet ega sõnumit (ega oleks olnud võimalikki tol ajal), ei ühtegi kirjakest ega ka mitte kellegagi saadetud teadet. Ometigi ei väsinud isa lootmast ja ootamast.
Kuid teistest küljest, nagu Jeesuse jutustustes ikka, on see maine ja füüsiline seotud taevasega ja sellel on ka vaimulik tähendus. See oli kadunud olemine taevariigi jaoks – ilma lootuseta, ilma tulevikuta, ilma tõelise tähenduseta elus ja ilma eesmärgita – sihitu ekslemine, püüdes rahuldada hinge igatsust, otsides eluvett selle maailma katkistest kaevudest.
Selles Jeesuse jutustatud loos jõudis kadunud poeg tagasi koju. Isa rõõm oli kirjeldamatult suur. Me ei loe tema sõnadest välja ühtegi etteheidet, ühtegi noomitust; vastupidi, isa lasi oma poja riietada kõige kallimate riietega ja korraldas tema auks pidusöögi.
Kuid selles loos on veel üks vend – vanem vend, kes oli alati isa juures olnud. Temale jäi isa rõõm arusaamatuks. Ta oli olnud küll füüsiliselt kogu aeg isa juures, kuid ta oli otsekui kadunud, mõistmata isa suurt heldust enda vastu, kogemata tõelist pojaseisust.
Ükskõik kas sa oled täna kadunud pojana teel Isakodu poole või oled alati olnud see eeskujulik poeg, kes aga tunneb ennast pigem orjana, luba endal täna tunda rõõmu sellest, et sul on selline Isa, kes ootab ja loodab, kes on täis heldust ja armastust. Luba endal täna puhata Tema armukätel.
Taevane Isa, palun aita meil mõista ja kogeda Sinu piiritut armastust ja heldust, olenemata sellest, kas oleme eksinud või alati Sinu juures olnud. Tänan Sind, et Sa ootad meid alati avasüli, valmis andestama ja meie naasmisest rõõmu tundma.
Alla Nõmmik