Asjaolud, millega seoses Jeesus hakkas mägede liigutamisest rääkima, olid pehmelt öeldes kummalised. Eelmisel päeval oli Jeesus kõndinud sama teed ja kuna Tal oli nälg, märkas Ta eemal asuvat viigipuud, millel olid lehed küljes. Lehes viigipuu andis lootust, et seal otsas kasvavad ka viljad. Kuid võta näpust, ei olnud seal vilju. Markus lisab selgituseks, et ei olnud ka viigimarjade aeg. Jeesus aga needis selle viigipuu ära, öeldes: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!“ (s 14) Kui nad järgmisel hommikul taas samas kohas olid, nägid nad, et puu oli ühe päevaga täiesti ära kuivanud. Sellele tõdemusele jüngrite poolt Jeesus vastaski, kui Ta usust ja mägede liigutamisest juttu tegi.
Tavaliselt oli Jeesus see, kes andis elu ja tervist ja kes käis ringi selleks, et inimesi õnnistada. Nüüd aga kõlas Jeesuse huulilt needus, mis ka täiel määral täide läks. Miks ometi? Tegemist oli Jeesuse maapealse elu viimase nädalaga ning juudi ülemad olid oma meeles jõudnud kindlale veendumusele, et Jeesus tuleb hukata. Juudid kui rahvus olid heitmas kõrvale oma staatust Jumala rahvana. Viljatu viigipuu kurb saatus oli selle sümboliks.
Ometi oli Jeesusel selle tõsise ja hoiatava kujundi juurde rääkida lootusesõnumeid. Kui Iisraelist Egiptusest välja tulles Jumala rahvas sai, liikusid mäed ja meri muutus kuivaks maaks. Psalm 114 kirjeldab seda nii: „Kui Iisrael läks välja Egiptusest ja Jaakobi sugu umbkeelse rahva juurest, siis sai Juuda tema pühamuks ja Iisrael tema valitsusalaks. Meri nägi ja põgenes, Jordan pöördus tagasi. Mäed hüplesid otsekui jäärad, kingud nagu lambatalled.“ (1–4) Jeesus viitab sellele, et sama ime võiks jälle juhtuda. Jumala valitud rahvas, kes oli selleks ajaks pöördumatult halbade otsuste lävel, oleks võinud taas kogeda mägede liikumist, nagu siis, kui nad terve rahvana veest läbi minnes ristiti. Selleks oleks olnud vaja vaid usku, palvet ja andestavat meelsust.
Kui sa jääd täna hommikul palvele, tuleta meelde oma ristimist. Sa said Jumala omaks ja see oli suur asi. Mäed liikusid ja meri põgenes. Võib-olla sa kahtled praegu, kas sa oled veel Jumala oma. Võib-olla oled sa teinud tõeliselt halbu otsuseid, mille tagajärjed on olnud laastavad. Sellegipoolest kutsub Jeesus sind üles uskuma, palvetama ja andeks andma – ja mäed liiguvad taas!
Hea Issand, me tuleme Sinu ette usus ja palume, et Sa liigutaksid meie elu mägesid. Aita meil usaldada Sinu lubadusi ja andestada neile, kes on meile haiget teinud, et me saaksime kogeda Sinu armu ja uuendust. Tõsta meie usku, et suudaksime ka kõige raskemates olukordades uskuda, et Sina oled meiega ja et mäed võivad liikuda!
Hele Kulp