Jeesus pakkus jüngritele karikat, mille sees oli viinapuu vili ja mis oli sümbol verest, mille Ta peagi valas. Ta suri ja Tema veri valati meie pattude andeksandmiseks. Tema valatud vere tõttu, Tema surma tõttu antakse meile andeks patud, mida me tunnistame.

Karikas ei saanud olla vein, nagu tihti arvatakse, sest see sümboliseeris püha Jeesuse verd. Jeesus ütles, et kõik selle seest jooksid ja seda juues ei pidanud ükski inimene oma selget mõistust hägustama või mingilgi kombel kahjustatud saama. Alkoholisõltlasele piisab tilgast alkoholist, et pind jalge alt kaotada ja Jeesus ei oleks midagi sellist iial pakkunud.

Matteuse 26:39 räägib Jeesus veel ühest karikast: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda!“ See oli Ketsemanis, kus karika tühjendamine oli võrdkuju kannatustest, mille Isa andis Talle meie pattude tõttu. Jeesus tühjendas ristil surres meie pattude karika ja meil tuleb karikat tühjendades Tema surma meenutada.

Mitte keegi, kes usub, et Jeesus on tema eest Jumala viha karika tühjendanud, ei pea sellest kannatuste karikast enam jooma. Me ei pea tundma lahutust Isast, mida Jeesus meie eest tundis. Kõik, kes ei usu, et Jeesus on karika tühjendanud, peavad ise jooma „Jumala kange viha viina, mis segamata [lahjendamata] on valatud tema viha karikasse“ (Ilm 14:10).

Meie võime uskuda ja tulla ja juua sellest karikast, mis sümboliseerib Jeesuse verd, ja tunda iga päev osadust Isaga, kes on oma Poja ohverdanud meie päästmiseks, ja Pojaga, kes nõustus Jumala viha karika tühjendama meie eest. Sest Jeesus ütles: „Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse ja mina temasse.“ (Jh 6:56)

Tänu Sulle, Isa, Jeesuse eest, kes valas oma vere meie pattude andeksandmiseks. Aita meil alati meeles pidada Tema ohvrit ja elada osaduses Sinuga ning olla tänulikud, et Jeesus kandis meie karistuse.

Eha Lobjakas