Kas sa oled kirikus käies mõelnud kunagi selle peale, kui palju maksab püha õhtusöömaaja laua katmine? Kui kirikus on palju rahvast, kui Issanda laud on kaetud sadadesse ulatuvale või veelgi suuremaarvulisele kogudusele, on selleks kulunud tõenäoliselt arvestatav hulk raha. Kuid jagades selle osasaajate arvuga, jääb summa inimese kohta naeruväärselt väikseks.
Tegelikult pole siin eriti vahet, palju see maksab. Sest kui kirikuline oma annetusega saadu kompenseerib, võib ju laua uhkemalt katta, suurema tüki leivast ja lonksu karikast pakkuda, et sündmus oleks meeldejäävam. Kuid samas kaotab teenistus siis mõtte, kui keskenduda selle suurejoonelisusele. Sest Issanda laud ei ulatu oma tähelepanuväärsuse poolest ligilähedalegi Kristuse ristilöömise sündmusele, mille mälestuseks ristiinimesed selle laua äärde tulevad. Ja väljaminek, mis laua katmisega kaasneb, on igal juhul olematu võrreldes nii-öelda kuluga, mille Jumal inimese eest andis.
Olen ennast mõnikord tabanud Issanda lauda kuidagi ükskõikselt suhtumas. Mina kui eluaegne kristlane olen selles lauas olnud väga palju kordi. Ja kui ennast lõdvaks lasta, kipub see saama kuidagi harjumuseks, millele, võib juhtuda, sügavamalt ei mõtlegi. Aga siis ma olen ju tegelikult nagu välipreester Otto Katz vahva sõdur Švejki raamatust, kui ta ütles: „Saaks selle püha missa juba kaelast ära!“
Issanda laua pühadust aitab alal hoida, kui ma teadvustan endale, et ma lähen sinna Kristusest enesest osa saama, nagu Ta ise tänases evangeeliumitekstis jüngritele ütleb. Sest mida lähemal on see sündmus meie Issandale reaalselt, seda suurem aukartus inimeses selles suhtes tekib. Sest see on midagi palju enamat kui lihtsalt üks söögikord, mille kulu ma poes kalkuleerin, et välja tulla rahaga, mis mul parasjagu on. Issanda laud on mõeldud mulle iga kord meelde tuletama, et Jeesus on minu eest surnud. Et minu patud on andeks antud.
Issand Jeesus, tänan Sind armastuse ja ohvri eest, mille Sa tõid ristil minu pattude andeksandmiseks. Aita mul alati tulla Sinu lauale aukartuse ja tänuga, meenutades, et see on Sinu ihu ja veri, mis mind lunastas.
Toivo Kaasik