Räägin alguseks mõistuloo pühast mehest, kellele Jumal andis võime mõista herilaste keelt. Mees astus ühe erudeeritud olemisega herilase juurde ja küsis: „Milline on Jumal? Kas Ta on ka herilase sarnane?“ Herilane vastas: „Oo ei! Kaugeltki mitte! Meil, herilastel, on ainult üks väike nõel, kuid Jumalal on kolm nõela!“

Kristlane on harjunud rääkima kolmainu Jumalast, kuigi Piiblis pole sellest sõnagi. Ei saagi olla, sest kolmainsusõpetus kujunes välja 3.–5. sajandil ja kinnitati 451. aastal kirikukogul. Inimesed usuvad ennast küll teadvat, milline Jumal on, kuid siiski on inimese arusaamine Jumala olemusest ehk umbes selline nagu äsjase loo herilastel.

Inimene ei tea, milline Jumal on, sest pole Teda pärast Aadama pattulangemist enam näinud ja kümnes käsus on Jumalat keelatud ka pildi või skulptuurina kujutada.

Nikodeemos tuli öösel Jeesuse juurde, kuna ta pidas tõenäoliselt koos teiste variseridega Jeesust väliste märkide ja tunnustähtede järgi Jumalast saadetuks. Jeesus selgitas aga Nikodeemosega peetud vestluse käigus, et päritolu ei tõenda välised märgid, vaid sama algupära. Kristlikus mõistes on Jumala üheks tunnuseks igavesti olemine. Et Jeesus ei ole inimene, kelle kaudu Jumal on saanud kõige rohkem avalduda, et Ta ei ole lihtsalt Jumalast, vaid on Jumal. Siin mainitud tuul on kreeka keeles πνεῦμα /pneuma/, mis lisaks tuulele tähendab ka Vaimu. Vaim puhub, kust Ta tahab, tähendab, see on Tema otsustada.

Jeesus ei vastanud Nikodeemose küsimusele nii, nagu Nikodeemos oleks ehk oodanud. Ta ei keskendunud enda olemuse lahtiseletamisele, kuigi Ta tegi ka seda. Ta keskendus Nikodeemose hingeõnnistusele, et ükskõik milline Jumal lõppeks on, on sellest olulisem, et inimene sünniks ülevalt, tähendab, teeks teadliku valiku meeleparanduseks ja Temasse uskumiseks.

Jumal, ava minu süda ja meel Sinu Vaimule, et võiksin kogeda tõelist uuestisündi ja käia Sinu teedel. Aita mul uskuda ja mõista, et ainult veest ja Vaimust sündinu saab osa Sinu igavesest riigist.

Toivo Kaasik