Üks Jeesuse Mäejutlusest pärinev õpetus toob inimeste silma ette kujundi õlilambist, mis pannakse nähtavale kohale maja valgustama. Jeesus ütleb, et keegi ei pane lampi vaka alla. Miks see nii on, seda polnud Matteusel vaja kirja panna, see oli niigi selge. Esiteks, vaka ehk kasti alt ei paista valgus eriti kuhugi ja seega on lambi vaka alla panemine lihtsalt kasutu. Teiseks, ilma hapnikuta põlemine lakkab. Mida tihedamad on vaka lauad, seda suurem on tõenäosus, et lamp kustub. Kolmandaks, kui lamp siiski põlemiseks vajaliku hapniku kasti pragude vahelt kätte saab, võib see osutuda kogu majale ohtlikuks, sest see võib põhjustada tulekahju.
Jeesus võrdles süüdatud lambiga oma järelkäijaid. Kui nad varjavad seda, kes nad tegelikult on, ei ole neist kellelegi kasu. Kui selline olukord mõnda aega kestab, lakkavad nad väga tõenäoliselt olemast toimivad kristlased. Selleks et neist asja saaks, on tarvis nad uuesti süüdata. Kui aga vaka all olev kristlane tänu pragudele põlemiseks nii palju õhku saab, et ta põlemist jätkab, võib tema valgus põhjustada suure õnnetuse. Ta võib saada ohtlikuks nii endale kui kõigile neile, kes tema läheduses on. Tema valgusest saab kõrvetav tuli, mis teeb haiget ja mis laastab ning hävitab.
Rahva seas levinud kõnepruugi kohaselt saab vaka alla panna andeid ja võimalusi, kui neid mitte kasutada. Ka sel juhul võivad tagajärjed olla kurvad, ometi mitte nii kurvad, kui usu salgamise või selle valesti esitamise puhul. Jumal soovib, et me oleksime tema imelisest valgusest süüdatud ja esitaksime tema armastuse sügavust ja suurust tahtlikult ja loomulikult. Kui Jumala armastus meie elus nähtavalt tegutseb, toob see rõõmu ümbruskonnale ja ülistust Jumalale.
Armas Taevaisa, aita mul olla Sinu valguse kandja, et minu elu ja teod tooksid au Sulle ja valgustaksid teisi. Anna mulle julgust mitte peita Sinu armastust enda sees, vaid et laseksin sellel paista kõigile, keda kohtan.
Hele Kulp