Kas me elame ahastuse ajal? Vastus on jah, sest millal üldse on meie planeet elanud rahus ja muretult. Inimkonda on pidevalt varitsenud ohud, katastroofid, sõjad ja kohutavad hävitava võimsusega loodusnähtused. Riigivalitsejad on kogunud erinevaid relvi, millel on suur jõud hävitada meie planeeti, ja sellega hoitakse kogu maailma hirmu all. Oleme siin nagu pantvangid ja praeguste eluviiside jätkamisel ootavad meid katastroofilised tagajärjed. Ega ilma asjata hoiatanud Jeesus oma järgijaid sõnadega: „Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.“ (Lk 21:26)

Kas meil on lootust? Jaakobi kogemusest võime järeldada, et lootust on alati, kui järgime mõnd olulist põhimõtet. Jaakobi lugu näitab, et Jumal ei hülga neid, kes on küll pattu teinud, kuid siis siiralt kahetsenud ja Tema poole pöördunud. Jumalale andumise ja usaldava usu kaudu saavutas Jaakob selle, mida ta ei suutnud saavutada oma jõuga. Sel teel õpetas Jumal oma sulasele tõsiasja, et ta võis saada igatsetud õnnistuse ainult Jumala väe ja armu abil. Kui Jaakob poleks oma pattu juba eelnevalt kahetsenud, poleks Jumal tema palvet kuulnud ega hoidnud neil raskeil hetkil halastusrikkalt tema elu. Seega, Jaakob võitis püsivuse ja otsustavusega. Tema kogemus kõneleb püsiva palve jõust.

Minu isal oli lemmikfraas, mida ta tihti kordas: ajalugu kordub. Sellega soovis ta öelda, et mõned ajaloosündmused leiavad oma teise või isegi kolmanda täitumise.

Jaakobi ahastuse aeg on üks neist, mille kohta meie adventkoguduse pioneerid uskusid, ja ka tänased teoloogid usuvad, et see saabub vahetult enne Kristuse tulekut. Meie tekst ütleb: „aga ta päästetakse sellest“. Mis tingimusel? Tingimused on samad, mis olid Jaakobil. Praegu on aeg õppida püsiva palve ja visa usu õppetundi. Me ei saavuta suurimaid võite võimekuse, hariduse, rahaliste vahendite või inimeste soosingu abil, vaid Jumalaga rääkides ning tõsise, valuliku võitleva usuga Tema võimsale käele toetudes. Meie ees seisev hingekitsikuse ja ahastuse aeg nõuab usku, mis talub väsimust, viivitust ja nälga – usku, mis ei nõrke, kui seda tõsiselt proovile pannakse (E. G. White, Suur võitlus, 622).

Issand, päästa meid ära kurjast!

David Nõmmik