Mõtted tänaseks

Võime oletada, et Siimeon oli kõrges eas, kui tal oli eesõigus hoida Jeesust süles. Ta oli tundnud Vaimu õhutust minna templisse ja ta saabus just sel hetkel, kui „vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi“. Lisaks sellele, et Siimeon oli „õiglane ja vaga“, oli tal ka prohvetlik and. „Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.“ (Luuka 2:25−27)

Jeesust süles hoides kiitis Siimeon Jumalat: „Sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees.“ (salmid 30, 31) Siis õnnistas ta Maarjat ja Joosepit ning ekstra Maarja poole pöördudes ütles: „See laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse − ja sinu endagi hinge läbistab mõõk −, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.“ (salmid 34, 35)

Alles palju hiljem mõistis Maarja nende Siimeoni sõnade täielikku tähendust. Tõepoolest, „paljud Iisraelis“ − aga ka paljude teiste rahvaste hulgas − pidid Jeesuse pärast „langema“ või „tõusma“. Inimkond pidi igaveseks jagunema kahte – kas Jeesuse poolt või Tema vastu. Maarja koges, et Jeesuse poolt olemine võib vahel kalliks maksma minna. Ta oli valmis seda teed pidi minema, hoolimata „mõõgast“, mis pidi tema hinge „läbistama“. Kas ka meiega on nii?

Minu palve

Palun Sinult, kõigeväeline ja armastav Jumal, jõudu, et alati jääda nende hulka, kes Sinu Poja pärast ei „lange“, vaid „tõusevad“!