Ühte vette astuda
mitu korda sa ei saa
jões, kus vesi voolamas.
Nii meil libisemas käest
elupäeva järel päev,
ühel hetkel tühjad käed.

Ühel päeval avastad,
et seisid vale kalju peal.
kõik sul pudeneb seal käest,
seisad uksel, tühjad käed.

Kõik kaob,
see lendlemas kui tolm, mis tuule käes.
Kõik kaob,
ei kivi jäeta kivi peale seal.
Kõik kaob,
see, mis kindel tundus, hävineb.
Kõik kaob,
vaid nii, kuis Jumal ütleb, ka jääb.

 

Suured tähevad kaovad kõik,
iidolist saab valge laik,
ununeb ka suurim võit.
Asjad, mida omame,
pesa loovad murele,
kõik on kaduvuse teel.

 

Ühel päeval avastad,
et seisid vale kalju peal.
Kõik sul pudeneb seal käest,
seisad uksel, tühjad käed.

Kõik kaob,
see lendlemas kui tolm, mis tuule käes.
Kõik kaob,
ei kivi jäeta kivi peale seal.
Kõik kaob,
see, mis kindel tundus, hävineb.
Kõik kaob,
vaid nii, kuis Jumal ütleb, ka jääb.