Pingutab südamekeeli käsi, mis helde ja hea. Leegina vapustab meeli Su tõde, mis järgima pean. Hoiad mind õrnalt, kuid kindlalt Sa kannatav, leebe ja hell Kaigub kõigis me meeltes Su lunastav hingekell  

Refr: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi me elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me. Isa, su mõõtmatu armul ma piire enam ei näe. Tunnen vaid igal sammul mind hoidmas on taevased väed. Valu mu südames raugeb, seal pakitseb hell, ärev rõõm. Ja Sinu kirgastav valgus taas hinges särama lööb

Vahel, kui kurbus on hinges ja koormaid nii palju me peal Isa, su armastav käsi silitab õrnalt mu pead. Tean, kui ma ära ka väsin ja komistan pikal teel Su valgus mu südames püsib  uut jõudu saab valulev meel.