Pingutab südamekeeli
käsi, mis helde ja hea.
Leegina vapustab meeli
Su tõde, mis järgima pean.
Hoiad mind õrnalt, kuid kindlalt
Sa kannatav, leebe ja hell
Kaigub kõigis me meeltes
Su lunastav hingekell
 

Refr: Usk, lootus, armastus sidumas meid,
kuigi me elus käime omi teid.
Issanda juurde siiski üks on tee
ja sellel teel koos kõik käime me.
Isa, su mõõtmatu armul
ma piire enam ei näe.
Tunnen vaid igal sammul
mind hoidmas on taevased väed.
Valu mu südames raugeb,
seal pakitseb hell, ärev rõõm.
Ja Sinu kirgastav valgus
taas hinges särama lööb

Vahel, kui kurbus on hinges
ja koormaid nii palju me peal
Isa, su armastav käsi
silitab õrnalt mu pead.
Tean, kui ma ära ka väsin
ja komistan pikal teel
Su valgus mu südames püsib 
uut jõudu saab valulev meel.