On vaikne mets ja uinub aas, kuupaistel särab kaste maas. Ka järvepinnal puhkab tuul, on vaikus pühalik ja suur. Kõik loodus seisab harduses nüüd suure Looja palge ees. Ta ette palves kummardab ja õnnistusi ootab ta.

Ma, Jumal, Sull’ nii lähedal, kui seistes tähistaeva all, tööst väsind käed Su poole ma võin tõsta üles tänuga. Mu süda vaikne, rõõmus meel, et Sa mu saatja eluteel. Ei uinu ega väsi Sa, truu Jumal, minu kaitseja.

On kodu Sinu juures mul. Mind juhi maisel rännakul ja aita, et ka raskel teel Sind tänaks ikka minu keel. Siin tihti nõrk mu tänuhääl, kuid kaunimalt see kõlab seal, kus lunastatud hulga laul Su pühal’ nimel’ annab au!