Su ette tänumeeles ma, Jumal, kummardan. Su heldust kannan meeles, see suur ja otsata.

Kui põrmust vaatan üles ja troosti otsin ma, siis laskub minu üle Su rahu lõpmata.

Mu kohal lahti taevas, seal, Jumal, näen ma Sind. Sa muredest ja vaevast veel läbi juhid mind.

Kui torm maailmas kole, mu ümber hukkub kõik, Sa minu lootus oled ja ainus varjupaik.