Kui õhtupäike veereb ja rahu alla toob, siis ilusamaid viise [:öövaikus hinges loob.:]
Nüüd kaste katab väljad ja langeb õitele. On kummardunud lilled [:ja jäänud palvele.:]
On loodus õhtupalves ja vaikus varjab maa. Vaid heliseb mu hinges [:üks sõna — palveta!:]
Üldlaul nr. 57