Ei mitte meile, mitte meile — Sull’, Jumal, üksi olgu au! Sa näitad täna nagu eile, kui suur on Sinu armunõu. Tee lahti suu ja süda mul, et laulan kiitust Sull’!
Kui imeliselt oled kandnud meid, oma lapsi, kätel Sa. Sa armu kui ka hirmu andnud ja toitnud Elusõnaga. Et meie jalad õigel teel — Su isaarm on see.
Su taevaarmastuse päike me südamesse soojust tõi. Ta valguses me usk nii väike ka rõõmsalt haljendama lõi. Kui usk meis Sinu Vaimu töö, ei me siis kartma löö.
Oh, Isa, las meid väikseks saada, et suureks saaksid Sina meis, ja usus alandlikeks jääda, et elaksid me südameis. Siis kõlbame Su jõul ja väel tööks Sinu viinamäel.
Üldlaul nr. 62