Eks mu kohus tänu anda Jumalale elus veel, sest ma võin küll kõiges tunda, kuis nii helde Tema meel. Armastust Tal täis on süda. Nii Ta helde armumeel kannatlikult hoiab veel neid, kes austavad Teda. Aeg kõik maise lõpetab — Jumal ikka armastab.

Nii kui kotkas poegi peidab tiiva alla hoolega, nõnda mind ka Jumal hoiab igal ajal armuga. Ta mind emaihus loonud, ihu, hinge andnud ka. Kõike, mida vajan ma, iga päev mu kätte toonud. Aeg kõik maise lõpetab — Jumal ikka armastab.

Et mu Isa armastusel pole lõppu iialgi, tõstan palves lapse kombel käed Ta poole ülesse: Aita mind Sind austada kogu oma eluga, armastuses teenida, kuni võin Sind kummardada ja Sind kiita südamest kord Su riigis igavest’.