Elu on võitlus tormisel teel. Elu on sõudmine mässaval veel. Elu on laul, on ilusaim viis, elu on õnnis ja õnnelik siis, kui Sõnaga, Jumal, saadad mind Sa.

Elu mu ees on tundmatu maa. Ei ole näha, kuis lõpeb kord ta. Mures kui meel ja süda on kurb, mägi on kõrge ja sügav on org — siis Sõnaga, Jumal, lohutad Sa.

Kui elu on kui pilvine ilm, otsides valgust ei leia mu silm. Eksin kui udus, kaob ära tee, loojeneb päike ja ähvardab öö, siis Sõnaga, Jumal, juhata Sa!