Su Sõna on mu jalale siin tee peal lamp ja valgus. Ta toiduks on mu hingele, Ta sees on õnne algus. Mu kindel usu alus ta, ei see või iial kõikuda.

Kui päev on raske, pikk ja kurb ning hinge täidab valu; kui ees mind ootab tühi kõrb ning õnnetu on elu, siis, püha Isa, tänan Sind, et Sinu Sõna trööstib mind.

Kui õhtusse mul jõuab päev ja väsind silmad sulen; kui möödas on kõik rõõm ja vaev ja pisar palgel sureb, siis, Jumal, Sinu Sõna veel on saatjaks minu viimsel teel.