Au olgu Jumalal’! Ta Sõna ikka elab. See kaugel, ligidal nii selgesti veel kõlab. Kui lambiks see mu teel, ei ma siis komista ja pimedalgi ööl ei või ma eksida.
Mind oma Sõnaga nüüd, Issand, juhi nõnda, et valet põlgan ma ja tõde oskan tunda. Mu usku kinnita, ei siis mul kahtle meel. Mu mõistust valgusta ja kingi tarkust veel.
Mind, Jumal, hoia Sa nüüd kõigest, mis on vale. Ja oma Sõnaga mu pühitsejaks ole! Et minu elu ka tooks au Sull’ alati, Su tõe eest võidelda mind aita surmani!
Üldlaul nr. 161