Anna mull’ Piibel, südames kui mure ja patukoorem raskelt rõhub mind. Temas ma leian lohutuse suure — rahuga täitub minu otsiv hing.
Kordus: Tooge mull’ piiblikuulutus, mis särab kirkalt siin sünges ahastuseöös! Ei pilved kata valguskiiri ära, ei kustu need ka suurtes tormides.
Anna mull’ Piibel, õnnistusesõna, kui hädaoht siin maa peal ähvardab. Siis tõevalgust tema seest näen mina, sest rahutäht sealt vastu helendab.
Anna mull’ Piibel eluteele saatjaks, ta on mu juhiks kuni hauani, on minu teedel igal päeval leivaks, kuni kord jõuan Taevakaanani.
Üldlaul nr. 162