Oh, armas sõber, seisata ja mõtle, kas tee on õige, millel käid sa siin! Sa rahu otsid maise rõõmu lättel, kuid hinge täidab rahutus ja piin. Kord kustuvad kõik au- ja õnnetähed ja sõprus ainult hauani sind viib. Ja kui sa surmalävest üle lähed, jääb maha kõik, mis kallis olnud siin.
Kordus: Oh, pöördu nüüd veel täna sa, su Jumal ootab sind! Oh, tule veel nüüd täna sa, ehk homme hilja on.
Kord kõik su töö toob Jumal kohtu ette, ei midagi, mis tehtud, unune. Ta iga väikse sõna, teo ja mõtte siis paneb igaviku kaalule. Kõik petlik hiilgus variseb siis mulda, ei au ja kuulsus aidata sind või, sult Jumal ootab ainult usukulda, mis kannatuste tules puhtaks sai.
Nüüd astu teele, millel käis kord Jeesus. Ta sammud viisid üle Kolgata. Ta jälgi otsi kannatlikult usus, las teised kõik su ümber pilgata. Me Lunastaja kandis okaskrooni, nüüd kuninglikus aus on taevas Ta. Sa Temaga võid istuda kord troonil, kui võitluses jääd seisma võitjana.
Üldlaul nr. 168