Vend, ütle, miks kõnnid sa rajal, kus pilkaselt pime on ilm? Ei tormis, ei vaikuse ajal seal eesmärki seleta silm. Ei paista seal lootusetähti, ei õnnest löö särama palg. Seal valu ja kurvastust tihti ning komistab nõrkenud jalg.
Kordus: Veel kutsub sind Jeesuse hääl. On õndsusse avatud tee. Pea seisame Siioni mäel, kui auline olla võib see!
Ja kuigi ees ootab karm võitlus, ei põrmugi kohuta see, sest teame — meid juhatab Jeesus ning õnnistab ise me teed. Ta tõotustest tugevust saame. Usk kilbina varjuks on ees. Kui võitluses ustavaks jääme, siis elukroon ootab meid ees.
Üldlaul nr. 171