"Ärgake!" nii valvur hüüab. Ta kõiki äratada püüab: "Jeruusalem, oh, ärka sa!" Tähtsat sõnumit ta kannab ja öisel tunnil teada annab: "Nüüd tõuske, aeg on ärgata, sest Peig on tulemas. Ta teid ju ootamas. Halleluuja! Nüüd rutake ja tõtake kõik vastu oma Päästjale!"

Valvur hüüab, Siion kuuleb ja süda väga rõõmusteleb. Ta ärkab, tõuseb rutuga. Siis, kui Issand tuleb taevast siit päästma oma rahvast vaevast, Ta hiilgus täidab ilmamaa. On õnnistatud aeg, kui tuleb Isa Poeg. "Hoosianna!" me hõiskame ja laulame siis rõõmsalt oma Päästjale.

Kiitust laulavad me hääled, au, kiitust taeva-hulga keeled ja helisevad pasunad. Päästetud kord maisest valust, siis taevalinna jäävas ilus kõik pühad hulgad hõiskavad. Ei ole nähtud veel, ei aimata või meel sellist rõõmu, mis osaks saab meil’ uuel maal, kus armastust on lõpmata.