Oh, kui suures patumeres olin hädaohus ma. Kiusatuse laine keerus tundsin ennast nõrgana. Olin uppumise ohus patumere lainetes. Vete valendavas vahus nägin surma silme ees.
Aga Jeesus andis mulle oma abivalmis käe, tõstis oma armusülle — rõõmuga ma sinna jään. Üheskoos nüüd Jeesusega raskusi ei karda ma. Võideldes küll lainetega, olen siiski mureta.
Läbi vihiseva maru kaugel kaunist kallast näen. Seal on võitlejatel rahu, sinna Jeesusega jään. Seal ma tänuhäälel laulan kiitust oma Päästjale. Kuis küll igatsedes ootan, et kord jõuan rahusse.
Üldlaul nr. 210