Oh, küll tee on pikk ja raske, väsind jalad haavatud. Kas veel kaugel Kaananist? Kas veel kaugel Kaananist? Koju jõuda kõrbereisilt ihkab rändur väsinud. Kaugel veel, kaugel veel kas Kaananist?
Kordus: Millal jõuan koju ma? Millal jõuan koju ma pikalt rännult läbi kõrbe, käies liivas palavas? Millal jõuan koju ma? Millal jõuan koju ma? Kaugel veel, kaugel veel kas Kaananist?
Kõrbest meie läbi käime, Jeesus käib seal meie ees. Kas veel kaugel Kaananist? Kas veel kaugel Kaananist? Õhtul puhkepaiga saame liivas kuumas endale. Kaugel veel, kaugel veel kas Kaananist?
Oh, kui hea küll oleks olla armsas kodus viimati! Kas veel kaugel Kaananist? Kas veel kaugel Kaananist? Kodus, kuhu luba tulla pole hirmul iialgi. Kaugel veel, kaugel veel kas Kaananist?
Üldlaul nr. 220