Ei jäädavalt elada taha ma siin, kus valitseb häda, vaev, valu ja piin. On üürike ilu, mis rõõmu mull’ tõi ja kaduv on elu, mis elada võin.
Kordus: Koju, koju! Seal on mul hea. Mind valmista, Issand, ja koju vii pea!
Kes pühale kutsele ustavaks jääb, see igavest õnne ja ilu seal näeb, kus eluveejõgi ja haljendav aas ning päästetud hulgad kõik elavad koos.
On Jumalast varjatud hulgake see, kes tõotatud kodumaa poole on teel. Neid juhatab alati Jumala Tall. Ta ainus hea Karjane murede-maal.
Üldlaul nr. 229