Ta armutiivad mind julgena hoidvad tormides hirmsais, mis möllavad nüüd. Usaldan Teda, siis rahu saan jääva, Ta juures süda jääb vaikseks, kaob süü.
Kordus: Su varju all, Su varju all — jah, Jumal, julge seal ma. Su armutiivad varjavad mind, seal on mu rahu, rahu.
Ta armutiivad mind aitavad ikka. Janu, nälg, häda ei piina siis mind. Ei väsi iial ma võitluses pikas, ootab kui õnne mu igatsev hing.
Ta armutiivad mind koju kord kandvad, ehkki küll vaenlane vihane siin. Ta armutiivad mind taeva kord viivad, kus kõlab Päästjale ülistusviis.
Üldlaul nr. 231