Ta saadab mind, oh, imearm! Ma olen vaene, muld ja põrm. Kus seisan või kus kõnnin ma, seal on Ta ikka minuga.

Kordus: Ta saadab mind, Ta saadab mind! Truu Jumal ise saadab mind. Ta kõrval kõnnin kindlasti, Ta saadab mind nii armsasti.

Kui mureorgu juhtun ma või astun läbi õnnemaa, kui kõrbeteel saab nukraks hing — Ta käsi ikka kannab mind.

Kui rännutee on lõppenud ja raskused kõik võidetud, siis surmagi ei karda ma, ka seal on Tema minuga.