Ei Jumalat ma jäta, ka mind ei jäta Ta. Ta käest ma kinni võtan, kui olen ohus ma. Ta alati mind näeb, päev-päevalt jõudu annab, mu elukoormat kannab. Tal abivalmis käed.

Kui inimarm ja heldus on tihti muutlikud, siis Taevaisa truudus jääb ikka muutmatuks. Kui murelik on meel meil mõnes tuules, tormis — Ta kaitsma meid on valmis, kui käime õigel teel.

Ma tahan ikka loota nüüd Isa armule. Mul pole tarvis karta, sest vaatan Temale. Ta ette alandun ja palun: vastu võta mu ihu, hing ja süda — kõik Sulle kuulugu!